Näituste vaated 2014

26.09.2014-15.03.2015, Kumu kunstimuuseum
Reedest, 26. septembrist saab Kumu kunstimuuseumi graafikakabineti näitusel „Richard Kaljo. Lood graafikas ja kirjades” tutvuda graafikameistri loominguga, mis kõneleb nii esimese Eesti Vabariigi aegsetest kunstiotsingutest kui ka nõukogude perioodi katkestusest ja püüdest leida valitseva kunstiideoloogia raames oma individuaalne väljendusviis. Väljapaneku üheks osaks on Kai Kaljo hiljuti valminud video „Isa kirjad” (2014), mis käsitleb Richard Kaljot isiklikust vaatepunktist. Näitus on pühendatud Kaljo 100. sünniaastapäevale ning 50. aasta möödumisele tema viimasest suuremast isikunäitusest.

Näituse kuraator: Elnara Taidre

15.05.-21.09.2014, Kumu kunstimuuseum
Marju Mutsu (6. juuli 1941 – 4. jaanuar 1980) graafika näitus Kumu kunstimuuseumis esitleb valikut kunstniku ofortidest, millel on rõhk aja fenomenil, oskusel ja võimel tabada mööduvat hetke. Marju Mutsu hetked võivad endas kätkeda nii tabatud pilke ja siseheitlusi kui looduse ürgset ilu. Kunstnik, keda ümbritseb nooruse lummus, on vaadanud maailma küpse ja terase pilguga. Tema looming tekitab küsimusi ja pakub samas visuaalset naudingut

Näituse kuraator: Anne Untera, kaaskuraator: Elisa-Johanna Udde

17.01.-11.05.2014, Kumu kunstimuuseum
Postkontseptualistliku kunstniku Dénes Farkasi näitus on kui kaasaegses keeles loodud imaginaarium. „Ilmne paratamatus” tuletab meelde, et ka väljaspool keelt eksisteerib kohti, mida võib küll kogeda ja näidata, kuid mitte öelda ega seletada, nagu kirjutab Daniele Monticelli. Näituse moodustavad filosoof Ludwig Wittgensteini ainsa arhitektuuriprojekti fragmentide kordused fotodel, raamatutes ja ruumiliste objektidena. Sõnad, laused ja lõigud näitusel pärinevad ilukirjanduslikust Wittgensteini, Bertrand Russelli ja George Edward Moore’i eluloost Bruce Duffy raamatus „The World As I Found It”. Kuhu need massiivsed ja mäslevad kordused viivad, sõltub juba vaatajast. Vahest ongi kõik ette ilmne.

Näituse kuraator: Adam Budak
Näituse korraldajad: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös Kumu kunstimuuseumiga

21.02.-15.06.2014, Kumu kunstimuuseum
Visvaldis Ziediņš (1942–2007) on Läti kunstis endiselt uus nimi, kellele on ta avastamise lugu postuumselt tähelepanu tõmmanud. Kunstniku elu Liepājas möödus nõukogude ajaga paralleelselt kulgenud isiklikus aegruumis, võimaldades meil näha loomingulise indiviidi sisemise vabaduse ulatust totalitaarsetes tingimustes. Peame arvesse võtma, et kunstnik lõi teadlikult oma töid tuleviku vaatajaid silmas pidades. Visvaldis Ziediņši looming laseb meil lõplikult loobuda arvamusest, et nõukogude perioodil ei olnud erinevalt Venemaast Lätis fundamentaalses mõttes nonkonformismi.

Näituse kuraator: Ieva Kalniņa
Näituse korraldajad: Galerija 21, Kumu kunstimuuseum

07.02.-01.06.2014, Kumu kunstimuuseum
20. sajandi algusega võrreldes on kirjaoskuse (literacy) mõiste saanud tänapäeval uue tähenduse. Kui toona tähendas see ennekõike lugemis-ja kirjutamisoskust, siis tänapäeval räägitakse mitmest erinevast kirjaoskusest, teisest ehk digitaalsest kirjaoskusest, aga ka funktsionaalsest, matemaatilisest, loodusteaduslikust ja meedia-kirjaoskusest. Üks kirjaoskuse tahke on kahtlemata ka visuaalne kirjaoskus.
Tallinna Graafikatriennaali projekt LITERACY – ILLITERACY / KIRJAOSKUS – KIRJAOSKAMATUS jätkab tegutsemist sel vanal teemal, eesmärgiga leida graafikameedia uusi arengustsenaariume olukorras, kus meediumispetsiifilisest kunstist on kaasajal saanud problemaatiline nähtus.

24.01.-18.05.2014, Kumu kunstimuuseum
Väljapanek toob esmakordselt kokku tähelepanuväärsed 1920. aastate autorid Skandinaaviast ja Baltikumist ning asetab Eesti varase avangardkunsti rahvusvahelisse konteksti. Pariisi kunstielu tuumiknimedena on näitusel Le Corbusier, Amédée Ozenfant, Juan Gris, André Lhote ja Fernand Léger, kelle kunstisuundadel oli määrav mõju Põhjamaadest pärit autorite kujunemisele.
Näituse kuraator Gladys C. Fabre keskendub kunstnike identiteediotsingutele 1920. aastate erinevatest ideedest laetud kunstimaailmas ja rõhutab näitusetööde valikutes just Rootsi, Norra, Taani, Läti, Leedu ja Eesti kunstnike tolleaegse loomingu eredama väljavalgustamise vajadust. Fabre on välja toonud, et selleaegseid kunstnikke ühendas usk universaalsete väärtuste eksistentsiaalsesse olemusse. Paljudele kunstnikele pakkusid just modernsed metropolid kui omalaadsed jaamad Euroopa kaardil võimalust uurida ja defineerida aja vaimu.

Näituse kuraator: Gladys C. Fabre

21.11.2014-01.02.2015, Kumu kunstimuuseum
Näitusele kaasatud kunstnikud töötavad nii rahvusliku pärandi, sotsiopoliitilise ajaloo kui ka fiktsionaalsete lugude ehk müüdiloomega. Kunstnikke ühendab lugude jutustamine kollektiivse ajaloo, aga ka isikliku narratiivi võtmes. Tänapäeval on peaaegu kogu humanitaarias fookus liikunud suurtelt narratiividelt üksikasjadele, mikroajaloole, andes loo jutustamisele uue elu. Kunstnikud tõstavad esile efemeerseid nähtusi, fragmente ja pealtnäha tähtsusetuid detaile, millele keskendudes paljastuvad erinevad mikrokosmosed, ajalookillud ja seisukohad, mida praegune maailm muidu ei märkaks.

Näituse kuraator: Felicity Lunn (CentrePasquArt)
Näituse korraldajad: CentrePasquArt - Kunsthaus Centre d'art, Kumu kunstimuuseum, Vilniuse Rahvusgalerii, Läti Kaasaegse Kunsti Keskus

09.05.-12.10.2014, Kumu kunstimuuseum
„Konrad Mäe ja Raul Meele vahele jääb kogu eesti 20. sajandi kunstiajalugu,” sõnab näituse kuraator Eha Komissarov. „Näitus esitab kaasakiskuva loo Raul Meele tegevusest kunstiuuendajana aastatel 1968–1992 ja tema loomingu peasuundade arengu kokkuvõtte 1990–2014. Meel töötas kogu nõukogude perioodi teemade ja kujunditega, mis pärinesid kiiresti areneva teaduse ja tehnoloogia vallast. Ta läheb kunstiajalukku väsimatu novaatorina, kes laiendas eesti kaasaegse kunsti piire,” lisab Komissarov.

Näituse kuraatorid: Eha Komissarov ja Raivo Kelomees

30.05.-28.09.2014, Kumu kunstimuuseum
Nikolai Triik (1884–1940) oli üks olulisemaid Eesti moderniste. Tema elu ja loomingu kulgemine joonistab selgelt välja 20. sajandi alguses Eesti kultuuriellu sisenenud noorte uued ideaalid ja püstitatud lootused, mis olid suunatud provintsist väljapoole.Triigi tulek Eesti kunsti jääb Noor-Eesti ideaalide aega, mil noor haritlaskonna rühmitus, teadvustades eesti kultuuri mahajäämust, seadis eesmärgiks euroopaliku mõttelaadi Eestisse toomise.
Triigi loomingus annavad tooni maastikud ja portreed, aga ka poliitilise suunaga kunst ning jõulised nägemuslikud kompositsioonid. Tema kunst toitis nii hinge, vaimu kui ka mõistust. Näitusel on lisaks Nikolai Triigi kõige kuulsamatele töödele väljas ka mitmed haruldased teosed. Esmakordselt tutvustatakse Eesti publikule kaht Triigi Taanis valminud suurt portreed, mis on eesti kunstiajaloo seisukohalt suuravastused.

Näituse kuraator: Liis Pählapuu

27.06-02.11.2014, Kumu kunstimuuseum
Näitus „Merike Estna ja mina kui maal” koosneb kahest tihedalt põimunud näitusest – Merike Estna isikunäitusest „Sinine laguun” ning rahvusvahelisest maalinäitusest „Mina kui maal”, kus osaleb viisteist kunstnikku üle maailma.
„Näitusel ruumiliseks tervikuks sulanduvad projektid ilmestavad kaasaegse maalikunsti installatiivset suunda, kus maalikunsti mõiste liigub eemale sellest, mida harjumuspäraselt maalikunstiga seostatakse. Nii saavad esmajärjekorras oluliseks protsess ja seisund ning arhitektuurne terviklikkus,” iseloomustab näitust üks kuraatoreid Kati Ilves.

Merike Estna isikunäitus „Sinine laguun”
Kuraator: Kati Ilves

Rahvusvaheline maalinäitus „Mina kui maal”
Kuraatorid: Kati Ilves ja Merike Estna

04.07.-23.11.2014, Kumu kunstimuuseum
„Eesti klassikalisele modernistlikule skulptuurile omaselt on näitusel eksponeeritud teosed erakordselt kaunid ja positiivse emotsionaalse mõjuga,” iseloomustab väljapanekut kuraator Juta Kivimäe. „Teosed pärinevad ajastust, mida oleme hakanud unustama, nagu ka seda, kuivõrd oli kohalik kunstnikkond neil kümnenditel kursis kaasaegsete kunstivooludega.” Alates 1950. aastate lõpust tekkisid siinsetel kunstnikel taas sidemed läänemaailma kunstiarengutega. Külastati esimesi väliskunsti näitusi Moskvas ja Leningradis ning Brüsseli maailmanäitust. Riias korraldati Balti vabariikide skulptuurinäitus ning Tallinna Kunstihoones avati soome kunsti näitus.
Skulptuurile andsid tol ajal uusi tähendusi uued materjalid: šamott, alumiinium, epoksüvaik, plastmassid ja dolomiit. Areng abstraktsionismi tuli uuesti avastada, sest sõjaeelsed skulptorid polnud jõudnud seda kinnistada – tollaste monumentide modernistlik vorm õõnestas sotsialistliku realismi autoriteeti. 1970. aastate kõiki kunstivaldkondi puudutanud uus esteetika ja suurem pühendumine kujundi tähenduslikkusele iseloomustas ka skulptuuri üldpilti.

Näituse kuraator: Juta Kivimäe

05.12.2014-29.03.2015, Kumu kunstimuuseum
Ülo Soosterit on Eesti kunstiajaloos ikka ja jälle esitletud kui suurt üksiklast. Ent selle nõukogude perioodi legendaarse eesti kunstniku elus ja loomingus oli oluline koht tema kunstnikest sõpradel Tartus, Moskvas ja Tallinnas. Käesoleva näituse fookuses on Ülo ja tema õpinguaegse Tartu sõpruskonna vaheline läbikäimine 1950. aastate lõpus ja 1960. aastatel.
Saanud alguse ühisest helgest õpinguajast sõjajärgses Pallases, liidab seda sõpruskonda paraku ka stalinistlike repressioonide maailm ning kunstnikke endid puudutanud katsed tõmmata vabariigiaegsele prantsuse orientatsiooniga kunstikeskusele Tartus kriips peale. 1949.–1950. aastal arreteeritakse ja saadetakse Nõukogude Liidu vangilaagritesse Tartu ärksamad kunstitudengid, kelle seas on ka Ülo Sooster, Lembit Saarts ja Heldur Viires. Siiski tuleb Tartu sõpruskond pärast selle meesliikmete vangilaagritest naasmist 1950. aastate lõpus Tartus uuesti kokku ning paradoksaalselt saab nende taasühendajaks nüüd juba Moskvas elav ja peagi sealse põrandaaluse kunsti keskseks figuuriks kujunev Ülo Sooster.

Näituse kuraator: Liisa Kaljula

31.10.2014-22.02.2015, Kumu kunstimuuseum
Näitusel esitleb Eesti kunstiakadeemia esmakordselt oma ulatuslikku õpilastööde fondi, mida täiendavad teosed Eesti muuseumidest ja autoritelt. Näitusel leiab õpilastöid Eduard Wiiraltist Tõnis Vindi ja Jaanus Sammani, Bruno Tombergist Kärt Ojaveeni. Võrdluseks on väljas ka õppejõudude töid alates Nikolai Triigist. Seda, kuivõrd kunstikoolil on tulnud järgida poliitilist tellimust, näitavad Paul Luhteina Konstantin Pätsi vapi kavand ja foto kooli poolt Stalinile 70. juubeliks kingitud Ede Kurreli filigraanviisnurgast. Eri rahvustest üliõpilaste tööd näitavad, kuidas kunstikool on olnud läbi aegade rahvaste segaja. Arhitektuuri esitletakse pereelamu projektide kaudu. Eraldi on välja toodud Peeter Linnapi juhitud fotokeskuse osa eesti kunsti radikaalses uuendamises 1990. aastatel.

Näituse kuraator: Mart Kalm
Näitus on valminud koostöös Kumu kunstimuuseumiga

11.10.2014-18.01.2015, Kumu kunstimuuseum
Euroopas hästi tuntud moeajaloolase, sisekujundaja, stsenograafi ja väsimatu moe propageerija Aleksandr Vassiljevi (1958) kollektsiooni näitus keskendub Esimesele maailmasõjale järgnenud hingelise ja kehalise vabanemise aastakümnele. Väljapanek koosneb 80 kostüümist ja üle 200 aksessuaarist, samuti fotodest ja maalidest, mis illustreerivad Euroopa moe arengut sõdadevahelisel perioodil (1918-1939), kui domineerivaks stiiliks oli art déco (kunsti- ja disainistiil, mis sai oma nime Pariisi 1925. aasta rahvusvahelise moodsa tarbekunsti näituse Exposition Internationale des Arts Décoratifs et Industriels Modernes järgi).

Näituse kuraator: Marion Piirmets