Näituste vaated 2015

11.12.2015-28.02.2016, Kumu kunstimuuseum 
Ryoji Ikeda (1966) on Pariisis elav jaapani kunstnik ja helilooja, keskne kaasaegse elektroonilise kunsti autor, kes koondab oma tähelepanu heli ja valguse põhiomadustele, kasutades selleks matemaatilist täpsust ja esteetikat.

Koordinaator: Kati Ilves
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

09.10.2015-20.03.2016, Kumu kunstimuuseum 
Näituse ajaloolise telje moodustavad Johann Heinrich Hasselhorsti ja Jóhannes S. Kjarvali erinevad vaated Thingvelliri rahvuspargist. Loodusvaated loovad otsekui lavapildi, mida järk-järgult täiendatakse, ja Kjarvali maalid lähevad sujuvalt üle töödeks, millesse omamoodi narratiivse proloogina ilmub juurde nii tegelasi kui ka süžeeliine. Kaasaegne kunst moodustab suurima osa väljapanekust. Tutvustus algab Dieter Rothi töödega ja jõuab välja tänapäeva, mida esindavad fotod Kristleifur Björnssonilt ja interaktiivsed muusikarakendused lauljatar Björkilt. Näituse epiloogiks on Ólafur Elíassoni installatsioon, mis annab visuaalse kommentaari Islandit hiljuti tabanud kriisile.

Kuraatorid: Norbert Weber, Halldór Björn Runólfsson
Kujundajad: Eve Arpo ja Grete Veskiväli
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

11.09.2015-17.02.2016, Kumu kunstimuuseum 
Ants Laikmaa (1866–1942) on Eesti kultuurimällu sügavalt kinnistunud kui kunstnik, kunstielu organisaator ja õppejõud. Sageli kirjeldatakse teda aga ka kui pühendunud rännumeest. Suure osa oma parimatest loomeaastatestki veetis Laikmaa välismaal: Soomes, Itaalias, Saksamaal, Põhja-Aafrikas ja mujal.

Kuraator: Liis Pählapuu
Kujundaja: Liina Siib

04.09.2015-03.01.2016, Kumu kunstimuuseum 
Näitus pakub ühe võimaliku ülevaate heli, keelt ja teksti ühendavatest kunstilistest praktikatest alates 20. sajandi algusest kuni tänapäevani.
Temaatika mitmekülgsus on andnud loomingulist ainest nii eksperimentaalsetele heliloojatele nagu John Cage ja George Aperghis kui ka kunstnikele nagu Hugo Ball, Ilmar Laaban, Öyvind Fahlström, Jaan Malin, Roomet Jakapi, Kiwa.
Eksperimendid helis ja keeles toimusid eelkõige ühel eesmärgil: eemalduda keele tavapärasest kasutusest ja selle vankumatutest grammatilistest reeglitest ning rikastada traditsioonilist sõnalist kommunikatsiooni uute keelte loomisega, keelemüra ehk häälitsuste, kõrihäälte jms tähtsustamisega oma loomingus, hääle ja kõne tehnilise manipulatsiooniga.

Kuraator: Ragne Nukk
Kujundaja: Taavi Tulev
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

13.08.-13.12.2015, Kumu kunstimuuseum 
Valik kunstnikepaari joonistusi ning pehmelaki tehnikas graafikat toob esile sürrealismi võimaluse Eesti kunstis 1960.–1980. aastatel.

Kuraator: Anne Untera
Kujundaja: Inga Heamägi

03.07-11.11.2015, Kumu kunstimuuseum 
Realism, uurides kunsti ja tõe vahekorda, võttis Euroopa koolkondade kunstis erinevaid ilmeid ja läbis mitmeid arenguetappe. Alates sajandi teisest veerandist suutis Düsseldorfi Kunstiakadeemia ja väljaspool akadeemiat töötanud linna kunstnikkond luua pika natuuri uurimise kogemusega maalikoolkonna, mis mõjutas mitme maa kunsti arengut. Akadeemias on õppinud palju Skandinaaviamaadest, Venemaalt (sh Eesti- ja Liivimaalt) ja Ameerikast pärit kunstnikke. 1870. aastail said kunstiakadeemia professoriteks Eestist pärit Eugen Dücker ja Eduard von Gebhardt, mis mõjutas tervet Eestist pärit kunstiõpilaste põlvkonda valima õpingute kohaks Düsseldorfi. Siinsete baltisaksa kunstnike kõrval võib nimetada selliseid noorema põlvkonna düsseldorflasi nagu Paul Raud või Oskar Hoffmann.

Kuraator: Tiina Abel
Kujundajad: Mari Kurismaa ja Tuuli Aule
Graafiline kujundaja: Tiit Jürna

29.05-30.09.2015, Kumu kunstimuuseum  
Näitus toob kokku kaks maakera vastaspoolel elavat kunstnikku, Raymond Pettiboni Californiast ja Marko Mäetamme Eestist. Siin on esitatud mitme väljendusvahendi vahel jagatud mitmetahulist maailma. Pettibon, nagu kõrvalruumides välja pandud tööde autor Marko Mäetammgi, kasutab nii joonistust kui ka teksti.

Kuraator: Alistair Hicks
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

15.05-30.08.2015, Kumu kunstimuuseum 
Kumu näituse fookuses on tšehhi modernistliku fotograafia juhtfiguur Jaromír Funke (1896–1945). Ta oli mitmekülgne intellektuaal, kes huvitus kujutavast kunstist, kirjandusest ja muusikast ning kes lisaks oli ka mõjukas kriitik, aktivist, toimetaja ja õpetaja.

Kuraator: Antonín Dufek Koordinaator: Eha Komissarov
Kujundaja ja graafiline kujundaja: Tuuli Aule

17.04-16.08.2015, Kumu kunstimuuseum 
Näituse lähtepunktiks on rida 1966. aastal Tallinnas ja Tartus toimunud näitusi, kus välja pandud teosed eemaldusid julgelt ametlikust nõukogude kunstikaanonist ning tõid nähtavale tollases kunstis ilmnenud uued ideed ja strateegiad: Tartu kunstnike kevadnäitus, näitus „Maal. Graafika. Foto” Eesti Teaduste Akadeemia Raamatukogu fuajees, noorte kunstnike näitus Tallinna Kunstihoones, Ilmar Malini uute tööde väljapanek Kunstisalongis ning Elmar Kitse näitus Tartu Kunstnike Majas. Nende näituste koosmõjul nihkus piir tollases kunstis lubatu ja keelatu vahel ning avardus arusaam sellest, millist kunsti võib pidada realistlikuks.

Kuraator: Anu Allas
Kujundaja: Kaido Ole
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

20.03-09.08.2015, Kumu kunstimuuseum 
Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis avatud näitus kujutab endast tagasihoidlikku pühendust 20. sajandi kunsti ikooni Kazimir Malevitši maali „Must ruut” 100. sünnipäevale. Pretendeerimata ammendavale käsitlusele, pakub see põnevat ja mitmekülgset valikut „Musta ruudu” tõlgendustest Eesti kunstnike töödes.

Kuraator: Elnara Taidre
Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

13.03-07.06.015, Kumu kunstimuuseum 
Hilma af Klint (1862–1944) oli üks väheseid naiskunstnikke oma ajas, kes julges kulgeda avastamata radadel. Stockholmi Kuninglikus Kunstiakadeemias saadud hariduse baasil maalis af Klint loomingu algusaastatel naturalistlikke maastikke ja portreesid, kuid huvitus seejärel aina enam vaimsetest liikumistest, eriti spiritualismist, teosoofiast ja antroposoofiast. Tema käsitluse kõikehõlmavaks eesmärgiks saab inimkonna ja universumi seostest arusaamise laiendamine ning duaalse, nähtava maailma ülese ühtsuse näitamine. Aastatel 1906–1915 maalib af Klint oma loomingu keskse tsükli „Templimaalid”, kuhu kuulub kokku 193 teost. Perifeerse Rootsi kunstnikuna, eemal tolleaegsetest kunstimetropolidest, lõi Hilma af Klint oma töödega kõige varasemad tähised abstraktse kunsti ajaloos. Erinevalt teistest abstraktset kunsti viljelevatest kunstnikest hoidis af Klint oma loomingut enda eluajal salajas, tundes, et publik ei ole võimeline teda mõistma.

Kuraator: Iris Müller-Westermann
Koordinaator: Liis Pählapuu
Kujundaja: Tuuli Aule

20.02–10.05.2015, Kumu kunstimuuseum 
Näitus vaatleb süngeid, gootilikke teemasid kunstis ja visuaalkultuuris, nende suhteid iluga ning samuti reklaami- ja glamuurimaailmaga. Kuigi gootika juured ulatuvad keskaega, on gootilikud teemad hiljemgi sageli kasutust leidnud nii romantismis kui ka erinevates 20. sajandi kunstivooludes ja subkultuurides. Tänapäeval võib gootikat käsitleda platvormina, millelt võrsuvad mitmesugused õudust, ilu ja üleloomulikkust siduvad käsitlused ning mille vastuoluline ja ambivalentne esteetiline kood viitab karnaalsetele ihadele ja komplekssetele psühholoogilistele seisunditele.

Kuraator: Kati Ilves
Kujundajad: Helen Oja ja Raul Kalvo
Graafiline kujundaja: Kaarel Nõmmik

30.01 - 26.04.2015, Kumu kunstimuuseum
Estampgraafika on ala, milles eesti kunstnikud hakkasid rahvusvahelises ulatuses silma paistma juba 1930. aastatel ning taas alates 1960. aastatest, mil see oli oma uuenduslikus vaimsuses juhtiv kunstiliik. Esimesed eesti rahvusest graafikud, kui mitte arvestada 19. sajandi algupoolel tegutsenud ja baltisaksa kultuuri sulandunud August Clarat, ilmusid sajandi teisel poolel ja õppisid väljaspool Eestit. Aastal 1914 asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool (hilisema nimega Riigi Kunsttööstuskool, praeguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäija) ning 1919 asutati Tartus Pallas (alates 1924. aastast Kõrgem Kunstikool Pallas), mis koolitasid ka graafikuid ‒ kumbki vastavalt oma eesmärkidele. Graafika arengut sel perioodil on põhjalikumalt käsitletud „Eesti kunsti ajaloos” (1. köide, II, 1977), kuid üks asi on kunstist lugeda, teine asi – näha seda originaalis, omades võimalust kogeda selle muutumist ning võrrelda koole ja isiksusi vahetult. Eduard Wiiralti nime teavad paljud, aga selle graafikageeniuse kõrval on näitusel esindatud veel üle 80 autori, kellest osa on juba leidnud väärilise koha kunstiajaloos, osa aga alles ootab oma uurijat. Kuigi estamp on paljunduskunst, on paberile trükitud pilti suhtutud sageli hoolimatult, nii et mõnestki siin eksponeeritud teosest on järel vaid üks eksemplar – hea seegi! Ehk avastab näituse külastaja enda jaoks ka traditsiooniliste graafikatehnikate võlu ning õpib hindama nende keerukust ja sellega toimetulekut, hakkab paremini mõistma selle kunstiliigi maalist tinglikumat keelt.

Näituse kuraator: Mai Levin