Näituste vaated 2016

24.11.2016-12.03.2017, Kumu kunstimuuseum 
Paul Delvaux ei ole tavaline sürrealist. Mõne üksiku erandiga jäi ta koolkonna tegevusest kõrvale, soovides säilitada intellektuaalset sõltumatust. Erandi tegi kunstnik René Magritte’ile – viimase mõjutustega töid saab näha ka Kumu kõiki Delvaux’ loominguperioode kajastaval näitusel.

Kuraator: Claire Leblanc (Musée d’Ixelles, Brüssel)
Kujundaja: Tuuli Aule

18.11.2016-28.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Muusika on olnud juba alates esimesest üldlaulupeost kuni laulva revolutsioonini ning sealt edasigi Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi lahutamatu osa. Kui igal linnul on tõesti oma laul, nagu eesti vanasõna ütleb, siis kuidas on lugu kunstnikega? Milline on kunstniku roll laulurahva seas? Näitus uuribki, kuidas muusika ja helid on mõjutanud Eesti modernistlikku visuaalkultuuri Vanemuise kuldse kandle muistsest kõlast ja regilaulude leelotamisest moodsa ajastu kohvikute kärarikkuse ja džässiajastu abstraktsuseni.

Kuraator: Bart C. Pushaw
Näituse kujundajad: Kärt Einasto, Joonas Rumvolt
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

21.10.2016-12.02.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Veemuusika ja teisi pilte helist. Vladimir Tarasov” soovib ühe kunstniku loomingule keskendudes vaadata helikunsti kui mitmekülgset kunstipraktikat ja analüüsida selle seotust muusikaga. Tarasovi loomingut iseloomustab heli tekitamine erinevate, sageli looduslike ainete ja materjalide abil ning muusika inkorporeerimine helikunsti. Heli on tema jaoks efemeerne materjal, mille omadusi toob esile ja võimendab teosele antud installatiivne kehand. Rütmide, helide ja meloodiate kaudu adresseerib Tarasov mitmeid kultuuriloolisi teemasid, ammutades ainest nii ida kui ka lääne filosoofiatest ja religioonidest.

Kuraator: Kati Ilves
Näituse kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

17.09.2016-19.02.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.
Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.

Kuraator: Kati Ilves
Näituse kujundaja: Neeme Külm
Graafilised kujundajad: Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)

16.09.2016-09.04.2017, Kumu kunstimuuseum 
Raul Rajangu (1960) astus Eesti kunstiareenile 1984. aasta vabariiklikul noortenäitusel ühe esimese postmodernismile viitava teosega „Õmblusmasin ja näärikuusk“, millele peagi järgnesid „Valgel ööl Kadrioru lossis“ (1987) ning „Kunstnik R. Rajangu ja abiliste saabumine Viljandisse“ (1988). Keegi ei teadnud toona, et tegelikult oli kunstnik valmis juba 1980. aastate alguses, kui teostas sahtlisse isikupärases autoritehnikas nõukogude visuaalkultuuri aproprieeriva sarja „Nõukogude öö“ (1981–1982). Selles sarjas kasutas kunstnik ära kõik nõukogude visuaalkultuuri elemendid, millega ta väikelinnas Viljandis hilissotsialistlikul perioodil kokku puutus: ajalooolümpiaadil auhinnaks saadud Lenini paraadalbumi, stalinistliku kultuurimaja pööningult leitud nõukogude linnade fotoalbumid, nõukogude tööstustoodangu ühtaegu helged ja kummalised reklaambrošüürid ning omaenda perekonna pidulikud mustvalged fotoalbumid.

Kuraator: Liisa Kaljula
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

08.07.-06.11.2016, Kumu kunstimuuseum 
Sürrealistlik fotograafia kasutas kaamerat loovalt, laiendades kujutlusvõime piire. Kaamera toimis kui kolmas silm, mis häälestas end alateadvuse tähenduskihtidele. Foto oli muudetavate märkide indeks – salvestades üheaegselt igapäevast ja tuues nähtavale selle pealispinna all peituvad uued tähendused. Kuigi Marcel Lefrancqi (1916–1974) loomingus ei ole selgelt defineeritavaid perioode – ta tegeles paralleelselt nii sürrealistliku kui traditsioonilisema lähenemisega –, võib tema põhiliseks tegutsemiseks sürrealistliku foto teemal pidada aastaid 1937–1948. Hilisemas loomingus hülgab Lefrancq eksperimenteerivad tehnikad, pildistades seeriaid maastikest, eriti öistest poeetilise varjundiga linnamaastikest, samuti aktietüüde ja portreesid.
Näitus on koosatatud Charleroi Fotograafiamuuseumi kogude põhjal.

Kuraator: Xavier Canonne
Kujundaja: Tuuli Aule

02.07.-30.10.2016, Kumu kunstimuuseum 
Aleksandr Vassiljev on teinud lavakujundusi ja kavandanud kostüüme mitmetele kuulsatele ooperitele ja balletietendustele, näidenditele ja filmidele, kirjutanud ligi 40 raamatut moeajaloost, produtseerinud dokumentaalfilme, töötanud õppejõuna ning arendanud erinevaid moeprojekte, lisaks juhib ta Vene telekanali Ostankino populaarset stiilisaadet. Aleksandr Vassiljevi Fondile kuulub ligi 10 000 ajaloolist kostüümi 18. sajandist kaasajani, ning kogu täieneb pidevalt.

Kuraatorid: Marion Laev ja Eha Komissarov
Kujundaja: Ursula Sõber
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

12.06.-12.09.2016, Kumu kunstimuuseum 
2000ndateks aastateks on kõik paigad maakeral satelliidifotodelt vaadeldavad – foto silm on näinud kogu inimkasutuses olevat ruumi. Mõte sellele loob kujutelma üleni arhiveeritud maailmast, arvelevõetud ruumist, kus avastusretkedel ei ole enam endist tähendust.
Mida tähendab tundmatu maa mõiste meie jaoks praeguses ajahetkes? Hubble’i kosmoseteleskoop on võimeline tegema pilte 13 miljardi aasta tagustest galaktikatest. Võib-olla saab tundmatust otsida ka lähemalt. Kui detailideni kaardistatud maailmast saab iseenese muuseum, võib muuseum muutuda millekski eksootiliseks – ja avastus võib peituda arhiivis.
Terra Incognita võtab lähtepunktiks vähekasutatud ala Kumu muuseumi siseõues. Arhitektuursed aiateed ja kosmodroomiline siseõu tekitavad tunde utoopilisest vahejaamast – ja muuseum on seal tõesti kontrastsete piirkondade vahelüliks: tunnel aia lõpus viib otse nõukogude-aegsele Lasnamäele, trepid alla Kadrioru parki.
Kunstnikud on oma töödes keskendunud just sellele paigale, muuseumi vabale ja kõrvalisemale alale – avades siit aga teed kohtadesse, milleni on võimalik jõuda vaid ettekujutuste kaudu. Samuti võib ilmneda, et tundmatu tumeaine võib jääda hoopis kaardilugeja sisepiiridesse.

Kuraator: Kirke kangro

13.05.-09.10.2016, Kumu kunstimuuseum 
Näituse eesmärk on tuua esile 1970.–1980. aastate eesti hüperrealismi hübriidsus ja mitmekesisus. Foto imiteerimine oli ühest küljest moodne stiilivõte, mis võimaldas üle mängida sotsialismimaade kunstile esitatud realisminõude, teisalt kujunes fotost dialoogipartner ja kaasaegse maailmataju vahendaja, mis põimus tollase kunsti kõige erinevamate – kontseptuaalsete, metafüüsiliste, kriitiliste, sümbolistlike, postmodernistlike – suundadega.

Kuraator: Anu Allas
Kujundaja: Anna Škodenko

08.04.-28.08.2016, Kumu kunstimuuseum 
17. veebruaril 2016 sai Kumu kunstimuuseum 10-aastaseks. See sündmus on heaks põhjuseks, et ka näitusetegevuses keskenduda muuseumi ühele põhirollile – kunsti kogumisele ja säilitamisele – ning tuua tähelepanu keskmesse sellega seotud protsessid.
Sellest lähtuvalt astub näitus vaataja ette mitme ülesandega, soovides mõningaid neist lahendada üheskoos.

Kuraatorid: Kati Ilves, Eha Komissarov, Annika Räim
Kujundajad: Raul Kalvo, Helen Oja
Graafiline kujundaja: Indrek Sirkel

18.03.-12.06.2016, Kumu kunstimuuseum 
1960. aastate lõpul otsisid fotorealistid oma isiklikku, iseseisvat kunstilist väljundit, luues realistlikke kujutisi igapäevastest objektidest ja argiolustikust. Fotograafia pakkus kunstnikele võimaluse dokumenteerida maailma objektiivselt ja distantseerida end ülejäänud kunstiliikumistele omasest subjektiivsusest. Fotorealism järgis suunda, mille olid rajanud popkunstnikud, keda eelkõige huvitas argielu, tarbijakultuuri, massimeedia ja reklaamimaailma objektiivne kujutamine. Peamised motiivid varieerusid auto kaitseraudade lähivaadetest, läikivatest värvipindadest, kirevatest leludest, säravatest mänguautomaatidest ja kõikvõimalikes toonides maiustustest söögikohtade interjööride ja Ameerika linnaelu stseenideni, neoonreklaamidest ja urbanistlikest maastikest hiigelsuurte portreedeni.

Kuraator: Otto Letze
Koordinaatorid: Anu Allas ja Jana Kende
Kujundaja: Tõnis Saadoja

04.03-26.06.2016, Kumu kunstimuuseum 
Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool: hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure. Kontseptuaalsel näitusel tuuakse vaatajate ette kümnete kadunud teoste lood.

Kuraator: Liis Pählapuu
Kujundaja: Liina Siib

17.02.2016-04.09.2019, Kumu kunstimuuseum 
RAM (random access memory) on arvuti põhimälu, kus saab andmete lugemiseks liikuda mälu erinevatesse osadesse. Näitusel on esitatud väljavõtted ajaloolisesse mällu salvestatud Eesti arvutikunstist ja siin loodud arvutimängudest.

Kuraator: Tuuli Lepik
Kujundajad: Tuuli Lepik, Juhan Soomets, Tõnis Jürgens

22.01-01.05.2016, Kumu kunstimuuseum 
1940.–1950. aastatel ilmus Baltimaade kunsti uus klassikalise ja modernistliku esteetika süntees. Stalinistlikuks impressionismiks nimetatud kunstinähtus ühendas ideoloogilise tellimuse ja vabaõhumaali impressionistlikud traditsioonid.

Kuraator: Eha Komissarov
Kujundaja: Anna Škodenko
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler