Näituste vaated 2017

24.11.2017-01.04.2018, Kumu kunstimuuseum 
Andres Tolts (1949–2014) õppis aastatel 1968–1973 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis tööstuskunsti ehk disaini erialal. See oli aeg, mil suur osa Eesti kunsti tulnud uuest energiast pärines disaini- ja arhitektuuritudengitelt, kes huvitusid aktiivselt oma elukeskkonnast ning küsisid, kuidas kunstnik seda keskkonda mõjutab ja kujundab. Koos Leonhard Lapini ja Ando Keskkülaga kuulus Tolts rühmitusse SOUP ’69, mis teostas 1960. aastate lõpul Eesti kunstis n-ö kontseptuaalse pöörde. Nad ei pidanud kunsti tegemisel esmatähtsaks mõne tehnika valdamist, vaid ideed, mida võib väljendada erinevate vahenditega. Kunstniku ülesandena ei näinud nad mitte uute reaalsuste kujutlemist, vaid olemasoleva reaalsuse uut laadi mõtestamist.
Aastatel 1973–1980 koostas ja kujundas Tolts ajakirja Kunst ja Kodu, mis muutus tollases Nõukogude Liidus oluliseks platvormiks uutele ideedele kunstis ja kultuuris. Ajakiri käsitles kunsti, disaini, interjööri ja keskkonnakujunduse teemasid ning lõi sildu üle erinevate ajastute ja distsipliinide.
1980. aastatel sai Toltsist üks postmodernismi maaletoojaid ja selle hoiakute veendunud järgijaid. Sel ajal kujunes välja tema teoste kinniskujundite ring: kalad, linnud, ekraanid, rulood, hüljatud või tähendusetud arhitektuuriobjektid, vaikelud ja maastikud ning nn pilt pildis motiiv. Tolts seisis selle eest, et tuua esile visuaalse kujundi eriomane kõnekus, ning pidas kunsti ülesandeks inimeste visuaalse tundlikkuse arendamist. Tema teosed pole ümbritseva peegeldused või aknad teistsugusesse maailma, vaid teevad alati nähtavaks oma pildiks olemise.

Kuraator: Anu Allas
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

22.09.2017-14.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Die Brücke (tlk Sild) oli Saksa kunstnikerühmitus, mis tegutses 1905–1913. Die Brücke kunstnikud soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke kunstnike loomingus oluliseks maastikumaali teema – inimese hingeseisundite kujutamine läbi looduse.
Der Blaue Reiter (tlk Sinine Ratsanik) oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassili Kandinsky, Aleksei von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid.

Kuraatorid: Detmar Westhoff (Westhoff Fine Arts), Liis Pählapuu
Kujundajad: Artmarket OÜ, M.E.Z. OÜ, Terje Kallast-Luure
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste

09.09.2017-25.02.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus viib vaataja dekadentlikku ja baudelaire’likku kunstimaailma, mida iseloomustavad melanhoolia, küünilisus ja pessimism, aga ka naudingud ja kirg nn ebatavalise või iseäraliku vastu, k.a androgüünsuse ihalus, nartsissism ja meelemürgid.
Eestisse jõudsid dekadentlikud meeleolud 20. sajandi alguses, kui hakati looma rahvuskultuuri ning otsiti oma kohta rahvuslikkuse ja lääne modernsuse skaalal. Näitus „Kurja lillede lapsed“ on esmakordne uurimus eesti dekadentlikust kunstist 20. sajandi esimesel poolel.

Kuraator: Lola Annabel Kass
Kujundaja: Liina Siib
Graafiline kujundaja: Angelika Schneider

25.08.2017-28.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
24 kaasaegset kunstnikku, kes on pärit endisest Nõukogude Liidust, selle satelliitriikidest või endisest Jugoslaaviast (kokku 15 riigist) esitavad oma nägemusi inimeste, kaupade ja ideede liikumisest Kesk- ja Ida-Euroopa ning muu maailma vahel. Nad räägivad lugusid puhkusereisidest, pikematest rännakutest kui ka ühest riigist teise elama asumisest. Nad jutustavad külma sõja aegsetest suletud piiridest Euroopas ja kapitalismi edenemisest tingitud järjest kiirematest arengutest 21. sajandil. Nii reisisellid kui väljarändajad jagavad oma isiklikke kogemusi, mis on saadud eri keelte ja kultuuride vahel liikudes, ning esindavad praegusel natsionalismi tõusu ja sisserände vastaste meeleolude leviku ajastul nii vajalikku vaatenurkade paljusust.

Kuraator: Magdalena Moskalewicz

07.07.-12.11.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitusel on valik fotojäädvustusi Eesti kunsti- ja kultuurielust 1940.–1980. aastatel.
Kunstnike ja kunstielu jäädvustamise viise on mõjutanud kunsti ja ühiskonna muutumine. Näitus „Kunstielu kroonikad“ juhib tähelepanu sellele, kuidas fotograafid on kujundanud meie arusaama kunstiajaloost: nad pole ainult dokumenteerijad, vaid aktiivsed kaasloojad.
Ehkki igast kümnendist võib leida eriilmelisi fotosid, tähistavad 1960. aastad nii kunstis kui ka fotograafias mitmeid põhimõttelisi murranguid. Kui varasematel aastakümnetel jäi fotograafi isik sageli tagaplaanile, siis 1960. aastatel tõusis see jõuliselt esile ning mitmed fotograafid arendasid välja oma äratuntava kujutamisviisi. Nii on näiteks Jaan Klõšeiko, Jüri Tensoni, Kalju Suure, Valdur Vahi (kui nimetada vaid mõningaid) fotod samavõrra kunstilised kui see, mida nad kujutavad. Samal ajal pöördus fotograafide tähelepanu senisest märksa laiemale sfäärile kunstnike elus: seltsielule ja sõpruskondadele, kodudele ja ateljeedele, kunstniku kohale teda ümbritsevas keskkonnas. Kui kunstielu keskmes polnud enam üksik looja oma teosega, vaid sündmused ja protsessid, muutusid neid dokumenteerivad fotod järjest olulisemaks agendiks kunstiajaloos.

Kuraator: Anu Allas
Kujundaja: Reimo Võsa-Tangsoo
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

02.06.2017-07.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Lähemal vaatlusel on kahe kunstniku loomingus nii sarnaseid motiive kui ka küsimusi. Mõlemad lähtuvad igapäevategelikkusest, kuid töötlevad seda viisil, mis loob uue reaalsuse. Mare Vint teeb seda argiseid motiive korrastades ja puhastades, Jaanus Samma igapäevaelulist ühtaegu nihestades ja õilistades.
Vindi ja Samma esimene ühisnäitus „Mare Vint. PARK. Jaanus Samma“ toimus 2010. aastal Tam Galeriis.

Kuraator: Anu Allas
Kujundaja: Jaanus Samma
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

07.04.-27.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Jüri Okas kuulub nende kunstnike hulka, kes 1960. ja 1970. aastate vahetusel ning seitsmekümnendate alguses üritasid peapeale pöörata senised väärtused – modernistlikust esteetikast ammutatava kunstiloome põhitõed. Okas oli teedrajavaks kunstnikuks fotograafia, installatsiooni, video ja maakunsti vallas. Kogu tema kunstilooming lähtub arhitektuurist, selle erinevatest seisunditest, vormi ja vormituse, ratsionaalse ja irratsionaalse vahekorrast.
Okase tegevust seostatakse ka kontseptuaalse kunstiga, mis tema puhul tähendas 1970. aastate alguses (ta lõpetas kunstiinstituudi 1974. aastal arhitektina) tegelemist maa- ja tegevuskunstiga ning kümmekonda kitsasfilmi, mis on ühtlasi olnud materjaliks tema graafilisele loomingule. Okas hülgas oma tegevustega kogu senise kunstiloomise praktika ja esteetika ning lõi täiesti uue kunstidiskursuse, kasutades selleks filosoofilisi printsiipe, mis on teose vaatamisel ja mõistmisel vähemalt sama tähtsad kui pilt ise.

Koordinaatorid: Sirje Helme, Ragne Soosalu
Kujundaja: Jüri Okas
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

17.03.-06.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitusega küsitakse, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas kujutanud? Mis ühendab erinevatest riikidest ja põlvkondadest pärit kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tunne alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Kuraator: Rebeka Põldsam
Kujundajad: Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke
Graafilised kujundajad: Brit Pavelson, Koit Randmäe

03.03.-11.06.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn–Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

Näituse kuraatorid: Anna Romanova (Moskva); Eha Komissarov (Tallinn)
Kujundajad: Helen Oja, Raul Kalvo