Näituste vaated 2018

19.12.2018-12.05.2019, Kumu kunstimuuseum 
Agathe Veeberi (1901–1988) loomingus on ekspressiivsust, spirituaalsust, raskemeelsust, vaikelude staatilisust ja erilist kontakti maastike ning loomadega. Veeber alustas kunstiõpinguid Ants Laikmaa ateljeekoolis. 1933. aastal asus ta kõrgemas kunstikoolis Pallas õppima maalikunsti Ado Vabbe ja Nikolai Triigi juures, ent lõpetas kooli 1938. aastal graafikuna. Veeberi kunstnikukäekiri kristalliseerus 1930.–1940. aastate vahetusel linnavaadete ja sakraalse sisuga gravüüride näol. Pärast 1944. aasta märtsipommitamist sõitis kunstnik graafikat õppima Viini, kuid sattus Teise maailmasõja lõppedes Saksamaa pagulaslaagritesse. Sealgi otsis ta võimalusi graafikaga tegelemiseks ja osales laagrite üllatavalt elavas kunstielus. 1949. aastal Ameerika Ühendriikidesse elama asudes saavutas Agathe Veeber kiiresti edu. Ta võeti Ameerika graafikute ühingu (SAGA) liikmeks, tänu millele tal avanes võimalus esineda pidevalt näitustel. Tema teosed, eriti puulõikes ja sügavtrükis teostatud inglikujutised, saavutasid laialdase tuntuse. New Yorgis elades ei katkestanud graafik sidemeid Pallase koolkonnaga, vaid täiustas Eestis omandatud kunstisuunda ja osales väliseesti kunstielus.

Kuraator: Anne Untera
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

02.11.2018-14.04.2019, Kumu kunstimuuseum 
„Salatoimikud“ on näitus, mis kaevab kümnendi süvakihtides, üritab heita valgust pisut varju jäänud, unustatud ja kultuurimälus isegi kaduma läinud teostele; osutada mõningatele teostele suhteliselt hästi välja kujunenud üheksakümnendate kunsti põhinarratiivi eirates; taastada fenomenaalseid teoseid sellest teoste säilimise suhtes nii ükskõiksest kümnendist ning ühtlasi otsida teatud algusi kohalikul kunstiväljal nii üldisemate suundumuste kui ka üksikute autoripositsioonide osas. Sealjuures üritab näitus välja joonistada ka ühiskondlikke metamorfoose, mis seda plahvatuslikku kümnendit iseloomustasid, nii nagu see peegeldus kunstis väljaspool kanoonilisi teoseid.

Kuraatorid: Eha Komissarov ja Anders Härm

12.10.2018-03.02.2019, Kumu kunstimuuseum 
Kolme Balti riigi koostöös sündinud kõrgetasemeline näitus oli esmalt eksponeeritud Pariisis Orsay Muuseumis ja selle peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.
Näitus toob välja Baltimaade 20. sajandi alguse sümbolistliku kunsti erijooned. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid.

Kuraatorid: Rodolphe Rapetti (Prantsusmaa muuseumide direktoraat) ja Liis Pählapuu (Eesti Kunstimuuseum)
Kujundaja ja graafiline kujundaja: Tuuli Aule

14.09.2018-23.02.2019, Kumu kunstimuuseum 
Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides.

Kuraatorid: Ragne Soosalu ja Annika Räim
Kujundaja: Mari Kurismaa

24.08.2018-24.03.2018, Kumu kunstimuuseum 
Konrad Mägi (1878-1925) näitusel Kumu kunstimuuseumis on eksponeeritud üle 40 maali enamikest Mägi loomeperioodidest. Fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed.

Kuraator: Eero Epner
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundaja: Kätlin Tischler

06.07.-14.10.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Ekraani arheoloogia“ on rahvusvaheline edasiarendus kuraatoriprojektist „Ekraani arheoloogia. Eesti näide“, mis toimus 2017. aasta sügisel Brüsselis Bozari kunstikeskuses Eha Komissarovi kureerimisel. Brüsselis lähtus väljapanek Eesti kui innovatiivse e-riigi kuvandist ja kaasas kunstnikke, kes näevad oma rolli reaalsuse siirdamises virtuaalselt kujutletavasse ja sotsiaalsesse ruumi. Kumus toimuvat näitust täiendavad rahvusvahelise kunstnikegrupi teosed, mis mõtestavad lahti uuest vaatenurgast selliseid teemasid nagu digiturvalisus, ekraani ja ajaloolise tehnoloogia suhe ning visuaalkultuuri kriitika.

Kuraatorid: Eha Komissarov ja Triin Tulgiste
Kujundajad: Jaana Jüris ja Neeme Külm
Graafilised kujundajad: Aadam Kaarma ja Sandra Kossorotova

08.06.-16.09.2018, Kumu kunstimuuseum 
Eesti Kunstimuuseum korraldab koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga suurejoonelise näituse Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist (u 1469–1525), kellest sai 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud kunstnik.
Omas ajas hinnatud meister jäi vahepeal sajanditeks unustusse, kuniks tema ajalooline isik Teise maailmasõja eel taasavastati. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toimub tema esimene isikunäitus.

Kuraatorid: Greta Koppel (Eesti Kunstimuuseum) ja John Oliver Hand (National Gallery of Art, Washington, D.C.)
Kujundaja: Tõnis Saadoja
Graafiline kujundus: Tuuli Aule, Külli Kaats, Kätlin Tischler, RAKETT

16.05.-09.12.2018, Kumu kunstimuuseum 
1930. aastate teisel poolel äratasid Eesti kultuuriruumis tähelepanu kaks noort Pallase skulptorit, abielupaar Linda Sõber (1911–2004) ja Endel Kübarsepp (1912–1972). 1944. aastal lahkusid nad pagulastena Eestist ning andmed kunstnike edaspidise elu ja tegevuse kohta olid viimase ajani lünklikud. Nii Linda Sõberist kui ka Endel Kübarsepast kujunes kohe erialase karjääri alguses, 1930. aastate teise poole tunnustatumaid ja lootustandvamaid noori skulptoreid, kelle esinemisi kajastati tollases ajakirjanduses korduvalt ja nende teoseid leidub kunstimuuseumides. Eeskätt Endel Kübarsepp esines aktiivselt pagulaskunstnike näitustel ka sõjajärgsetel aastatel Saksamaal. 1940. aastate lõpul lahknesid kujurite teed. Linda Sõber jätkas oma elu Itaalias ning Endel Kübarsepp USA-s. Nõukogude okupatsioonikümnenditel jäi mõlema skulptori loomepärand kodumaal eelkõige ideoloogilistel põhjustel tähelepanuta. Nüüdsel ajal vaadeldakse nende loomingut aga 1930. aastate eesti skulptuuriklassika olulise osana.

Kuraatorid: Juta Kivimäe ja Ulrika Jõemägi
Kujundajad: Isabel Aaso-Zahradnikova ja Villu Plink
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

11.05.-16.09.2018, Kumu kunstimuuseumi sisehoov 
Projekt on arenenud välja Kristi Kongi huvist Kumu kui omanäolise arhitektuurse ja museaalse keskkonna vastu. Keskendudes alkeemiale kui eelteaduslikule praktikale, mis ometi teaduse arengule oluliselt kaasa aitas, vaatavad kunstnikud sama märksõna abil muuseumi keskkonnas leiduvaid objekte. Muuseum loob oma tegevuse käigus hierarhilise süsteemi, kus kunstiteosed ja nende eksponeerimist ja säilitamist võimaldavad esemed on erinevates rollides. Mõjutades laiemat kultuuripilti, loob kõnealune praktika selge arusaama sellest, mida ja mis alustel me väärtustame ja esile tõstame.

Kuraator: Kati Ilves
Graafiline kujundaja: Ronald Pihlapson

26.04-22.07.2018, Kumu kunstimuuseum 
Rahvusvahelise projekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ laiem eesmärk on tutvustada Euroopa avangardkunsti ilminguid, mis on senini ajalookäsitlustes suurema tähelepanuta jäänud. Projekti peamiseks väljundiks on avalikuks kasutamiseks loodud digitaalne andmekogu Forgotten Heritage, kuhu on koondatud reproduktsioone ning kontekstiavavaid kirjeldusi Euroopas pärast 1945. aastat, eelkõige 1960.–1970. aastatel tegutsenud avangardkunstnike töödest. Hetkel on esindatud Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia kunstnike teosed. Andmekogus sisalduv materjal pärineb kunstnike eraarhiividest ning Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia mäluasutuste kogudest ning need on lahti mõtestanud loetletud riikide kunstiteadlased. Esitatud rikkalik materjal annab võimaluse tõmmata paralleele ja võrdlusi avangardkunsti arengutes erinevates Euroopa riikides.

Kuraatorid: Alice Jaanus, Lyza Jarvis, Katrin Käis, Hannariin Lamp, Antero Kevin Leedu, Marliese Malmström, Heneliis Notton, Mirjam Orav, Ringo Roots, Marika Šarova
Kujundaja: Agnieszka Lasota (Poola)
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

20.04.-26.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
22. juulil 1968 avati Tallinna Kunstihoones eesti, läti ja leedu estampgraafika ühisnäitus „Kaasaeg ja graafiline vorm“. Kavandatud biennaali asemel hakkas kolme Balti riigi graafikanäitus 1971. aastast tegutsema Tallinna Graafikatriennaalina (TGT), mis sai oluliseks kunstisündmuseks ka Baltimaadele. Tänapäeval on raske ette kujutada, millist julgust, visiooni ja korralduslikku võimekust nõudis toimkonnalt liiduvabariikide suurnäituse tegemine nõukogude ideoloogilises, majanduslikus ja kunstipoliitilises kontekstis. TGT sai tuntuks terves Nõukogude Liidus, tippu jõudnud teosed kuulusid rahvusvahelisse kategooriasse, tehes Eestile nime kunstimaana.

Kuraatorid: Eha Komissarov ja Elnara Taidre
Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafilised kujundajad: Laura Pappa ja Elisabeth Klement

16.03.-05.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus vaatab Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval kunstnike rolli ajaloomälu ja identiteedi mõjutajana.
Siin saab näha, kuidas pildid on läbi aegade aidanud kujundada arusaama Eesti ajaloo tähtsamatest mälupaikadest – sündmustest, tegelastest ja sümbolitest. Minevikku kujutavate piltide kõrval on mütoloogia- ja pärandiainelised teosed, kuna ajalugu on nii mõnigi kord põimitud rahvaluule ja -kultuuriga.

Kuraatorid: Linda Kaljundi ja Tiina-Mall Kreem
Kujundaja Liina Siib
Graafiline kujundaja: Andres Tali

23.02.–10.06.2018 Kumu kunstimuuseum
Näitus viib külastaja düstoopsesse maailma täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.
Katja Novitskova looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis – teda huvitab, kuidas üha kiiremini arenev planeet tugineb järjest rohkem erisugustele andmevoogudele, mis visuaalsel kujul vahendavad, säilitavad ja muudavad meid ümbritsevat keskkonda. Kõikehõlmava keskkonnana lavastatud näitus mõtestab meie kaasaega, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.
Tallinnast pärit Novitskova on kunstnikuks kujunenud Berliini ja Amsterdami rahvusvahelisel kunstiväljal ning teda peetakse üheks postinterneti kunstisuuna rajajaks maailmas. Novitskova on pälvinud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu: tal on olnud isikunäitused nii New Yorgis (2016) kui ka Shanghais (2017) ja tema tööd on jõudnud grupinäitustele nii MoMAs New Yorgis (2015) kui ka Lyoni ja Berliini biennaalidel (2015, 2016). Aastal 2017 tunnustas president Kersti Kaljulaid Novitskovat noore kultuuritegelase preemiaga.
„Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile ulmefilmis „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982). Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves laenasid selle tsitaadi 2017. aastal toimunud Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituse pealkirjaks, viidates maailma tajumise keerulisusele tänapäeva kõrgtehnoloogilises labürindis. Käesolev näitus on kunstniku ja kuraatori edasiarendus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse produtseeritud Eesti paviljoni projektist 57. Veneetsia biennaalil, sisaldades lisaks mitmeid varem eksponeerimata teoseid, aga ka otseselt selle näituse jaoks loodud töid.

Kuraator: Kati Ilves

08.02.-13.05.2018, Kumu kunstimuuseum 
Leonhard Lapin on sõjajärgse eesti avangardkunsti üks tähtsamaid kunstnikke, kes tõusis kunstiareenile 1960. aastatel esile tõusnud noorte uuendusmeelsete kunstnike seltskonnaga SOUP ’69. Kohalikes piiravates tingimustes Ameerika popkunsti printsiipe kasutades sündis ainulaadne sovet pop.

Kuraator: Sirje Helme
Kujundaja: Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

17.01.-06.05.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näituse eesmärgiks pole anda ammendavat ülevaadet vaadeldava perioodi näituseplakatite mitmekesisusest, vaid luua värviküllaste tööde abil intensiivne ruum, mis rõhutab pinget plakati kui väliskeskkonnas levitatava ning kiiresti hävineva massimeediavahendi ja näitusel eksponeeritava autonoomse kunstiteose vahel.

Kuraator: Madli Mihkelson
Kujundaja: Paco Ulman