Näituste vaated 2019

06.12.2019–26.04.2020, Kumu kunstimuuseum 
Alates 20. sajandi II poolest on kogu maailmas pööratud naiskunstnike loomingule järjest rohkem tähelepanu. Mitmetel ajaloolistel ja ühiskondlikel põhjustel peeti varem naiskunstnike loomingut sageli kõrvaliseks ning seetõttu on nende teoseid võrreldes meeste omadega tunduvalt vähem nii kunstikogudes kui ka näitustel. Ometi kinnitavad paljude naiskunstnike elukäigud ja loometeed, et naised ei ole tingimata olnud ühiskondlike olude passiivsed ohvrid, vaid loonud võimalusi enesearendamiseks ja kunsti kaudu oma maailma kogemise viiside väljendamiseks. Erinevate teemade ja ajastute kaudu annab Kumu näitus ülevaate naiskunstnike tegevusaladest ning nende enesetunnetuse ja elukeskkonna muutumisest alates 19. sajandi keskpaigast kuni 1950. aastateni.

Kuraatorid: Tiina Abel ja Anu Allas
Näituse kujundus: Arhitektuuribüroo b210
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma

01.11.2019–08.03.2020, Kumu kunstimuuseum 
Kumu 4. korruse projektiruum on nõukogude aja Eesti kunsti püsiekspositsiooni mobiilne laiendus, mille üks eesmärke on luua dialooge eri põlvkondade kunstnike vahel. Projektiruumi seekordne näitus keskendub Tartu kunstiõpetaja ja kunstniku Silvia Jõgeveri (1924‒2005) 1960.‒1970. aastate loomingule.
Kaks erinevat konteksti – nõukogude perioodi ja nüüdisaja – sildab näitusel Kadi Estlandi (1973) looming. Estlandi poliitiliselt laetud, absurdimaigulised kujundid ja teosed, kus ta kaaperdab ning defineerib ümber ajalooliste tikandite pigem hillitsetud ja traditsioonilised pildimaailmad, mõjuvad omamoodi teraapiliselt.

Kuraator: Eda Tuulberg
Kujundaja: Kadi Estland

11.10.2019–28.06.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt – klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist. Kumu uue näituse kontekstis on see samavõrra absurdne ja ilma igasuguste garantiideta kutse kõverpeeglis keskkonda, mis püüab igapäevasest või isiklikust tõukudes võtta üldisemat seisukohta kaasaja neurooside ja pingete kohta.

Kuraator: Triin Tulgiste
Kujundaja: Arthur Arula
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

19.09.2019–26.01.2020, Kumu kunstimuuseum 
Piltide tähtsust kolonialismi ajaloos on raske üle hinnata. Maadevallutuse algus langes kokku trükikunsti leiutamisega: Kolumbus avastas Ameerika 1492. aastal ja Gutenberg leiutas trükimasina 1440. aastatel. Trükikunsti areng tegi laiale publikule kättesaadavaks kirjasõna, aga see tähendas ka piltide – graafika ja raamatuillustratsioonide – plahvatuslikku ja nüüd juba globaalset levikut. Uute mandrite avastamine oli pööranud pea peale kogu senise arusaama maailmast. Seega tundis publik suurt huvi just senitundmatuid maid ja nende eksootilisi asukaid kujutavate piltide vastu, mis üksnes ei peegeldanud ja kirjeldanud vallutuse käiku ning uusi maid ja rahvaid, vaid võtsid aktiivselt osa arusaamade ja stereotüüpide loomisest, aidates kujundada usku primitiivsete pärismaalaste ja tsiviliseeritud eurooplaste radikaalsest erinevusest. Kultuurierinevuse rõhutamine aitas omakorda õigustada nii vallutusi kui ka eurooplaste valitsemist põlisrahvaste üle, seega toovad asumaade kujutised hästi esile visuaalkultuuri tihedad seosed võimuga. Nagu viitas Edward Said oma teedrajavas uurimuses „Orientalism“ (1978), on koloniseeritud „teise“ kohta teadmiste loomine ja levitamine lahutamatult seotud tema üle kontrolli saavutamise ja võimu teostamisega.

Kuraatorid: Linda Kaljundi, Eha Komissarov, Kadi Polli
Kujundus ja graafiline disain: AKSK

23.08.2019–05.01.2020, Kumu kunstimuuseum 
Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture vabaõhunäitustel.

Kuraator: Juta Kivimäe
Kujundaja Isabel Aaso-Zahradnikova
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

05.07.–10.11.2019, Kumu kunstimuuseum 
Näitusel kutsuti osalema 25 eesti ja rahvusvahelist kunstnikku, kes aitavad tähistada Eesti Kunstimuuseumi 100. juubelit, luues muuseumikogule oma uute teostega lisandväärtust ja mitmekihilisemat kultuurikonteksti. Näitus inspireerib dialoogi kaasaegse kunstniku ja kunstipärandi vahel ning toob esile kaasaegse kunsti üha olulisemaks muutuvat rolli uute kunstiajalooliste kontseptsioonide kujundajana.

Kuraatorid: Eha Komissarov ja Maria Arusoo
Kujundaja: Neeme Külm
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

17.05.–27.10.2019, Kumu kunstimuuseum 
Näituse lähtepunktiks on Elo ja Friedebert Tuglase koduaia fotodokumentatsioon – esteetiliselt ja kontekstuaalselt väga põnev materjal. Tuglaste – praeguseks Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse – aia fotorepresentatsiooni, aeda ennast ja laiemalt aeda kui sümbolit on aastatel 2016–2019 uurinud kaasaegse fotokunsti meetodite abil Tanja Muravskaja.

Kuraator: Elnara Taidre
Kujundaja: Villu Plink
Graafiline kujundaja: Külli Kaats

03.05.–15.09.2019, Kumu kunstimuuseum 
Muusikamaailmast kunsti liikunud Tommy Cashi ja Ameerika moedisainerit Rick Owensit seob huvi visuaalkultuuris ringlevate veidrate, marginaalsete või piire ületavate teemade vastu. Mõlema autori loomingut iseloomustab julge ümberkäimine inimkehaga, teadlik fetišikultuuriga mängimine ja mittebinaarne soorepresentatsioon. Tommy Cashi nägemus väljendub jõulises ja ootamatus, mitmevärviliselt teostatud pildikeeles.

Kuraator: Kati Ilves
Kujundajad: Tõnu Narro, Mihkel Ilus, Anna Tumain
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

12.04.–25.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Vene avangardismi ja konstruktivismi ühe tuntuima kunstniku Gustav Klucise (1895–1938) näitus on tema esimene isikunäitus Eestis, mis kajastab kunstniku loomingulist arengut, töövõtteid ning teoreetilisi seisukohti.
Lätis sündinud Klucis sattus Venemaale 1915. aastal tsaariarmee koosseisus ning otsustas Läti küttide liikmena pärast Oktoobrirevolutsiooni sinna jäädagi. Kodumaale ei naasnud ta enam kunagi ning tema Läti päritolu on siiani üsna vähetuntud. Klucis õppis aastatel 1918–1921 mõjukas kunstikoolis VHUTEMAS Kazimir Malevichi ning Antoine Pevsneri juhendamisel ning arendas varakult välja eksperimenteeriva ning tehniliselt visionäärse käekirja.

Kuraator: Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)
Kujundaja: Terje Kallast-Luure
Graafiline kujundaja: Mari Kaljuste

15.03.–04.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Kas nõukogude aeg saab olla inspiratsiooniks kunstile ja moekunstile? Kas pärast raudse eesriide langemist tekkinud Ida-Euroopal võib olla oma postsovetlik šikk? Näitusel „Sots art ja mood“ tuuakse kokku kaks siinsest regioonist alguse saanud originaalset kunstiliikumist, mida on saatnud märkimisväärne rahvusvaheline tähelepanu: 1970.–1980. aastate sots art kujutavas kunstis ning 2010. aastate postsovetlik esteetika moekunstis. Neid liikumisi ühendab lähtumine kohalikust ajaloost, selle sümboolsest ja materiaalsest pärandist, olgu selleks punane viisnurk, lillelised kitlid või Berliini müür.

Kuraator: Liisa Kaljula
Kujundajad: Raul Kalvo ja Helen Oja
Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

22.02.–08.06.2019, Kumu kunstimuuseum 
Näituse lähtepunktiks on Bronxi Kunstimuuseumis 2017. aastal koostatud väljapanek „Gordon Matta-Clark: anarhitekt“, mida on näidatud ka Jeu de Paume’is Pariisis ning David Zwirneri galeriis Londonis. Kumu versioon sellest näitusest on sündinud dialoogis Eesti kunstniku Anu Vahtraga.
Radikaalsete linnaruumipraktikatega kuulsaks saanud USA kunstniku Gordon Matta-Clarki (1943–1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Matta-Clark kuulus New Yorgis Green Street 112 tegutsenud alternatiivkunstiruumi ja SoHo restorani FOOD ümber koondunud loomingulisse kollektiivi, kes tegeles „anarhitektuuri“ mõiste (kombinatsioon sõnadest „anarhia“ ja „arhitektuur“) mõtestamisega. „Anarhitektuur“ tähistas kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mitte-kohtadega linnaruumis.
Anu Vahtrat (1982) huvitab ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Vaevumärgatavate muudatuste kaudu paljastavad tema installatsioonid ruumide tavaliselt märkamatuks jäävad osad. Kumu näitusel on Vahtra loonud Gordon Matta-Clarki teostele installatiivse keskkonna, mis põhineb eelmise suure saali näituse „Vabad hinged“ kujundusel. Ajutisi seinu läbivad vertikaalsed lõiked vastavad Matta-Clarki arhitektuursetele sekkumistele ning paljastavad seinte sees oleva ruumistruktuuri, muutes ühest vaatepunktist nähtavaks kõik suure saali kuus sammast.

Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (The Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)
Kujundaja: Anu Vahtra
Graafiline kujundaja: Indrek Sirkel