Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku

Pressimaterjal 2017

22.09.2017 - 14.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ pakub Eesti publikule erakordse võimaluse kohtuda kahe 20. sajandi alguse keskse kunstirühmituse väljapaistvate teostega. Ernst Ludwig Kirchneri, Emil Nolde, Vassily Kandinsky, August Macke, Franz Marci, Alexej von Jawlensky jt kunstnike loomingu kaudu seab näitus fookusesse ekspressionistide uuendused kunstimaailmas. Ekspressionistid pühendusid suurte üldiste teemade nagu „inimene“ ja „kõiksus“ omavaheliste suhete uurimisele läbi erinevate ja sügavalt isiklike kunstitehniliste vahendite.
Die Brücke (ek Sild) oli Saksa kunstnikerühmitus, millele pandi alus 1905. aastal Dresdenis. Die Brücke kunstnikud seadsid esikohale mitte enam nägemismulje ja idüllilised teemad (nagu enamasti impressionismis), vaid soovisid kõneleda inimese sisemaailmast, mis on täis vastuolusid, hirme ja lootusi. Värvid nende maalidel olid kontrastsed ja intensiivsed, vormid teadlikult moonutatud, detailid suurendatud. Kaasaegse linnakeskkonna nähtuste kõrval kujunes Die Brücke loomingus oluliseks maastikumaali teema – reisides erinevates maakohtades, nägid rühmituse liikmed võimalust kujutada inimese hingeseisundeid läbi looduse. Rühmitus lagunes 1913. aastal.
Der Blaue Reiter (ek Sinine Ratsanik) oli teine ekspressionistlik rühmitus, mis tegutses aastatel 1911–1914, koondudes Saksamaale saabunud Vene emigrantide (Vassily Kandinsky, Alexej von Jawlensky jt) ning kohalike saksa kunstnike (Franz Marc, August Macke jt) ümber. Rühmituse autoreid ühendas soov väljendada kunstis kõiksuse, hinge ja vaimumaailmaga seotud teemasid. Nendegi loomingus mängisid erilist rolli värvid, mis olid jõulised ja kandsid autorite sõnul kindlaid spirituaalseid või sümbolistlikke assotsiatsioone. Mõlema rühmituse looming tõusis Euroopas huviorbiiti ning neid loetakse ühe olulisima kunstisuuna − ekspressionismi − kõige silmapaistvamateks esindajateks.
Lisaks saksa ekspressionismi põhinimede loomingu tutvustamisele on näituse eesmärgiks valgustada ekspressionismi kui 20. sajandi alguse võimsat kunstiliikumist, mis jättis olulise jälje I maailmasõjale järgnenud eesti kunsti arengutele. Ado Vabbe, Peet Aren, Nikolai Triik, Konrad Mägi jt kogesid Saksa kunstimaastikku vahetult oma õpingute ja reiside käigus, samuti läbi ekspressionistlike väljundite modernses kirjanduses, teatris jne. Näituse kontekst võimaldab kogeda väga mitmekihilisi ekspressionismi edasiarendusi eesti kunstnike originaalses loomingus, rikastades vaadet ekspressionismile kui geograafiliselt laiapinnalisele, dünaamilisele, mitmekesisele ja vitaalsele nähtusele.
Näitus „Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid“ on valminud koostöös: Museum de Fundatie Zwolle, Westhoff Fine Arts

Näituse kuraatorid: Detmar Westhoff, Eva Knels (Westhoff Fine Arts) ja Liis Pählapuu (Eesti Kunstimuuseum)


09.09.2017 - 25.02.2018, Kumu kunstimuuseum 
„Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul see selge, särav päev, kui paelus meie huvi üks raibe maantee käänakul?” (Ch. Baudelaire, tlk August Sang)
Läbi aegade on kunstnikke ja kirjanikke kõige kauni kõrval lummanud ka inetus ja kõlvatus. Elu pahupool paelus ka legendaarset poeeti Charles Baudelaire’i. Tema morbiidsest, ent elegantsest mõtte- ja tundemaailmast said 20. sajandi alguses inspiratsiooni ka eesti kunstnikud.

Kuraator: Lola-Annabel Kass


25.08.2017 - 28.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Vaataja ees avanevad reisimise ja rändamise kõikvõimalikud vormid Ida-Euroopa minevikust ja olevikust, mida täiendavad eesti kunstnike reisimütoloogiad. Osa sellest teravmeelsest ja minevikumälestustega mängivast projektist oli esmakordselt eksponeeritud 2015. aasta Veneetsia biennaalil.

Näituse kuraator: Magdalena Moskalewicz


07.07- 12.11.2017, Kumu kunstimuuseum 
„Kunstielu kroonikad“ näitab vaid väikest osa sellest, mis Eesti kunsti- ja kultuurielus 20. sajandi teisel poolel on toimunud. Sellele näitusele võiks lisada sadu või isegi tuhandeid fotosid, mis samavõrra kõnekalt oma aega kajastavad. Ometi toimus ka palju sündmusi, mida polegi jäädvustatud; osalt saab neid rekonstrueerida teiste vahenditega, osalt on need peaaegu või täielikult unustatud. See asjaolu näitab omakorda, kui palju on meie arusaam kunstiajaloost, selle võtmehetkedest ja peategelastest kujundatud nende poolt, kes olid kohal koos kaameraga – või siis ei olnud.
Fotograafid: Arvo Iho, Annika Jönsson, Jaan Klõšeiko, Konstantin Kuzmin, Elmar Köster, Gunnar Loss, Rein Maran, Ilmar Prooso, Artur Rätsep, Jaan Rõõmus, Matti Saanio, Andrei Solovjov, Kalju Suur, Paul Talvre, Jüri Tenson, Tõnu Tormis, Valdur Vahi, Rein Välme ja paljud teised.

Näituse kuraator: Anu Allas


02.06.2017 - 14.01.2018, Kumu kunstimuuseum 
Mare Vindi loomingu juured on 1960. aastate lõpu kunstis. Tema joonistused ja graafilised lehed kujutavad loodusmotiivide ja arhitektuursete elementide kooslusi, pargimaastikke ja aiavaateid, otsides neis kujundites korduvust ja korrapära. Need pildid loovad omaette visuaalse maailma, üldistavad ja mõtestavad argiseid kujutisi ning toovad esile püsivad struktuurid kaootilise igapäevategelikkuse sees ja taga.
2000. aastate teisel poolel kunstnikuna alustanud Jaanus Samma teoste teemad ja strateegiad näivad esmapilgul olevat Mare Vindi töödele diametraalselt vastandlikud. Samma kõige tuntum projekt, 2015. aastal Veneetsia biennaalil Eestit esindanud „NSFW. Esimehe lugu“ kõneleb legendaarse homoseksuaalist kolhoosiesimehe dramaatilisest elukäigust ning näitab Vindi ideaalmaastikega võrreldes hoopis teistsugust kultuurikihti Nõukogude Eestis. Ometi on lähemal vaatlusel kahe kunstniku loomingus nii sarnaseid motiive kui ka küsimusi. Mõlemad lähtuvad igapäevategelikkusest, kuid töötlevad seda viisil, mis loob uue reaalsuse. Vint teeb seda argiseid motiive korrastades ja puhastades, Samma igapäevaelulist ühtaegu nihestades ja õilistades.
Vindi ja Samma esimene ühisnäitus „Mare Vint. PARK. Jaanus Samma“ toimus 2010. aastal Tam Galeriis Tallinnas. Kumu näitusel peegeldab ja kommenteerib Jaanus Samma fotost ning kahest klassitsistlikust skulptuurist koosnev installatsioon Mare Vindi loomingut.

Näituse kuraator: Anu Allas


21.04 - 21.05.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näituse „Üksi/koos” lähtepunkt on igavene küsimus, kuidas toimida kollektiivis, säilitades samal ajal oma individuaalsuse. Küsimus – kahtlemata üks aktuaalsemaid kasvõi tänaste rahvusriikide kontekstis – on keskne ka kunstis ja loomingus laiemalt. Kuidas jääda kindlaks ja usaldada oma ideid, olles samal ajal toimiv ühiskonnaliige ning arusaadav võimalikult paljudele inimestele?
Käesolev näitus on sündinud koostöös Kumu noorteklubiga, mille liikmed osalevad rahvusvahelises koostööprojektis „Translocal. Muuseum kui tööriistakast”. Selle osana toimus 2016. aasta aprillis Kumus itaalia kunstniku Luigi Coppola residentuur, mille tulemusena on valminud näitusel eksponeeritud fotoseeria „The Society House #Estonia”. Coppolat huvitas eelkõige küsimus, mil määral suhestuvad küllaltki noore riigi tänased noored selliste mõistetega nagu rahvuslikkus, identiteet ja territoorium. Ehk teisisõnu, kuidas nähakse end isiksusena ja samas osana (rahvuslikust) kogukonnast. Lisaks ühisteose loomisele koos Coppolaga on noorteklubi liikmed alates 2016. aasta sügisest töötanud Eesti Kunstimuuseumi kogudega, arutades erinevate kunstiteoste ja nende tähenduste üle just kogukonna ja identiteedi prismast lähtudes.

Näituse kuraator: Kumu noorteklubi (Anna Borissova, Helen Birnbaum, Lauren Grinberg, Arina Jegorova, Agneta Kardaš, Loora Kaubi, Mihkel Kosk, Saskia Künnap, Antero Kevin Leedu, Sofja Melikova, Mirjam Mikk, Ramona Mägi, Iris Ojavee, Mirjam Orav, Olivia Raudsik, Gert Avar Reinumägi, Andreas Rohesalu, Mark Sagar, Simona Stenberg, Ingrid Tamm, Emel-Elizabeth Tuulik, Katre Vahter, Erik Heiki Veelmaa)
Kunstnikud: Siim-Tanel Annus, Tanja Muravskaja, Luigi Coppola, Marcin Polak, MTÜ Lasnaidee (Maria Derlõš ja Jekaterina Kljutšnik), Oaza (Maja Kolar ja Maša Poljanec), Aldo Giannotti
Koostööprojekt: Kunsthaus Graz, Kumu kunstimuuseum, MSU Zagreb, Museion Bozen/Bolzano, Muzeum Sztuki Łódź


07.04 - 27.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Eelkõige võimeka arhitektina tuntud Jüri Okas kuulub 1970. aastate avangardkunstnike põlvkonda. Tema distantseerunud hoiak tollase ametliku kunsti suhtes tõi reaalsuse kujutamise asemel eesti kunsti minimalismi, maakunsti ja neokontseptualismi.

Näituse kuraatorid: Sirje Helme ja Ragne Soosalu


17.03 - 06.08.2017, Kumu kunstimuuseum 
Anu Põder on olnud üks huvitavamaid Eesti 20. sajandi skulptoreid. Tema loomingut võib mõtestada ja vaadata üha ja uuesti väga erinevatest vaatepunktidest. Anu Põder on Eesti skulptuurimaastikul seisnud kaua erandlikuna oma kaasaegses kunsti pildis. Erilist tähelepanu väärib tema erakordne võime skulptuuri ja installatsiooni vormis väljendada vaimseid ja kehalisi kogemusi. Kui varem on Anu Põdra loomingut enamjaolt eksponeeritud oma ajastu raamides, siis käesoleval näitusel saab esmakordselt tema loomingut vaadata rahvusvahelises 20. sajandi naiskogemust kujutava kunsti traditsioonis.
Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pooli eksponeerime näitusel “Anu Põder. Haprus on vaprus!” Lisaks Anu Põdra loomingule on näitusel veel Ana Mendieta “Mehhiko siluettide” fotoseeria ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon “Personifitseeritud kasvajad” on üks kunstniku võtmelisi teoseid, mis käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab oma vormilt habrast muusikainstrumenti. Uue maaliseeria teeb näituseks Katrin Koskaru, mis keskendub sõdade tajumisele ja läbielamisele tagantjärgi ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeedia installatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näituse kuraator: Rebeka Põldsam


03.03. - 11.06.2017, Kumu kunstimuuseum 
Näitus on pühendatud 20. sajandi nõukogude mitteametliku kunsti ajaloole uue visuaalsuse kujunemise kontekstis. 1960. aastate sulaaeg oli Nõukogude Liidus uudsuse poole pürgivate poliitiliste ja kultuurireformide aeg. Tallinn-Moskva kultuurisilla rajamises osalenud kunstnikud Ülo Sooster, Juri Sobolev, Tõnis Vint ja Raul Meel võtsid vahetult osa uue kujundimaailma loomisest ja arendamisest. Uus esteetika, mis põhines postmodernistlikul mängul ja moodulvõrgu rangel struktuuril – kaasaegse kunsti keelesüsteemi ühel struktuurilooval elemendil –, muutus universaalseks koodiks, mis võimaldas kunstnikel väljendada kaasaegsust väga erinevates meediumites – graafikas, animatsioonis, slaidfilmides.

Näituse kuraatorid: Anna Romanova ja Eha Komissarov


 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu