Pressimaterjal 2018

19.12.2018–12.05.2019, Kumu kunstimuuseum, Projektiruum 
Näituse keskmes on Pallase kunstikooli graafikuna lõpetanud ning pärast Teist maailmasõda USA-sse siirdunud Agathe Veeberi hilisperioodi looming. Arhiivimaterjalid aitavad mõista emigratsioonis olemise raskusi ja väljakutseid.

Kuraator: Anne Untera

22.11.2018–27.01.2019, Moskva Riiklik Tretjakovi Galerii 
Eesti Vabariik 100 kultuuriprogrammi raames on Eesti Kunstimuuseum ja Riiklik Tretjakovi Galerii jõudnud näituseni, mis paneb kahe muuseumi kogude põhjal kokku eesti kunsti mosaiigi läbi saja aasta. Näituse keskpunkti moodustab valik aastatel 1945−1989 Tretjakovi Galerii kogudesse jõudnud eesti kunstnike töödest, mis toob tähelepanu keskpunkti suurima nõukogude ajast pärineva eesti kunstnike maali- ja graafikakollektsiooni Venemaal.
Näituse raskuspunkt langeb Teise maailmasõja järgsetele kümnenditele, mil Tretjakovi Galerii alustas eesti kunstikogu loomisega. Neile kesksetele teostele luuakse Eesti Kunstimuuseumi kogude abil regionaalne kunstiajalooline kontekst. Näitust on võimalik käsitleda kui kontsentreeritud sissevaadet eesti kunstiajalukku, mis toob nõukogude perioodi kõrval välja Eesti modernismi seisukohalt olulisi loovisikuid II maailmasõja eelsest ajast ja 21. sajandi algusest.

Näituse kuraatorid: Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum), Tatjana Zeljukina (Riiklik Tretjakovi Galerii)

02.11.2018–14.04.2019, Kumu kunstimuuseum 
1990. aastate tunnusmõiste on kultuurikatkestus, juurdunud tavade ja eesmärkide asendamine uutega. Näitus läheneb selle aja kunstiloole uurivast vaatenurgast, heites pilgu vähemteatud ja tähelepanuta jäänud aspektidele. Salatoimikud suhtlevad kümnendi varjatud köögipoolega, kust sageli pärinesid uued ideed.

Kuraatorid: Anders Härm, Eha Komissarov

21.10.2018–06.01.2019, Le Lieu Unique, Nantes 
„Autogeddon. From the Futurists to Detroit, and Back“ on näituseprojekt, mis seab fookusesse urbaniseerunud ja tehnologiseerunud keskkonna, vaadates seda briti kirjanikule J. G. Ballardile iseloomuliku ambivalentsiga. Rahvusvaheline grupinäitus käsitleb ja kaardistab ligikaudu 12 kunstniku loomingu põhjal tehnologiseerimise ja automatiseerimisega seotud protsesse ühiskonnas ning nende avaldumist visuaalkultuuris ja kunstis. Valdavalt on tegemist kunstnike uue produktsiooniga, mis on suures osas installatiivne. Valitud suunaga tegelevad mitmed nüüdiskunstnikud nii Eestis kui ka mujal maailmas, keda saab ja tuleb projekti kaasata: Katja Novitskova, Karel Koplimets, Ivar Veermäe; Guan Xiao, Jon Rafman, Avary Singer.

12.10.2018–03.12.2018, Kumu kunstimuuseum 
Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös Baltimaa nelja muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi, M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.
Baltimaade 20. sajandi alguse kunstilugu on eriline. Ühelt poolt asusid siinsed noored kunstnikud avastama Euroopa kaasaegseid kunstisuundi, kuid tundsid samas hingelähedust oma rahvusliku identiteedi loomise püüdlustega. Nende kunstis on sageli põimunud rahvusvaheline kunstikeel ning koduse rahvakunsti ja suulise pärimuse märgid. Euroopast toodi kaasa loominguvabaduse idee ja usk kunsti mõjujõusse väljendada inimeses peituvaid vaimseid tasandeid. Näituse kolm põhiteemat „Müüdid ja legendid“, „Hing“ ja „Maastik“ väljendavad kunstnike vaimustumist romantilistest jutustustest, inimese individuaalsest sisemaailmast ja loodusmüstikast.

Näituse kuraatorid: Rodolphe Rapetti ja Liis Pählapuu

14.09.18–24.02.19, Kumu kunstimuuseum
Kaarel Kurismaa on üks eesti heli- ja kineetilise kunsti alusepanijatest. Tema on ka ainsana hoidnud selle kunstisuuna järjepidevust alates 1970. aastatest. Ta on üks Eesti kunstiajaloo eripärasemaid loojaid, sünergilise platvormiga kunstnik, kes suudab mängleva kergusega ühendada väga erinevaid väljendusvahendeid: liikumist, valgust, heli ja füüsilist vormi ning seda nii väiksemates kui monumentaalobjektides. Kaarel Kurismaa erilisus väljendub leidmaterjalide, mööbliosade ning neid liikuma, helisema ja vilkuma paneva elektroonika metamorfoosis. Tema liikuvad ja ümisevad objektid toimivad justkui hingestatud masinatena. Kaarel Kurismaa loomingut võib läbi erinevate perspektiivide kõrvutada näiteks Jean Tinguely, Bruno Munari, Robert Rauschenbergi ja kaasaegsetest kunstnikest Fischli&Weissi loominguga.

Kuraatorid: Ragne Soosalu ja Annika Räim

24.08.2018–24.03.2019, Kumu kunstimuuseum 
Konrad Mägi (1878-1925) näitusel Kumu kunstimuuseumis on eksponeeritud üle 40 maali enamikest Mägi loomeperioodidest. Väljas on üle 40 maali kunstniku erinevatest loomeperioodidest ning fookuses on tema dramaatilised, intensiivse värvikasutuse ja tundliku loodustajuga teosed.
Lõuna-Eestis põlislaante vahel kasvanud Konrad Mägi jaoks oli looduse maalimine alati katse tungida looduses peituvate salapäraste ja müstiliste jõududeni. Tema jaoks pakkusid nii loodus kui ka selle maalimine peaaegu et sakraalseid kogemusi, kuna äärmiselt tundliku natuuriga kunstnik otsis pidevalt kokkupuudet reaalsusvälisega. „On kaks teed, kuidas kunst võiks hõlmata elu,“ kirjutas ta kunagi. „Mugav tee on mõistuse tee, mis hõlmab elu vaid selle juhuslikkuses, selle kurvas ja rumalas argisuses. Järsk tee, mis viib üle kuristike – see on hinge tee, kelle jaoks elu on sügav uni ja piinlev eelaimus teistsugustest suhetest, teistsugustest sügavikest kui need, milleni meie hale mõistus võib tungida.“

Kuraator: Eero Epner

06.07.–14.10.2018, Kumu kunstimuuseum 
2017. aastal Brüsselis Bozaris eksponeeritud grupinäituse edasiarendus, mis kaasab lisaks eesti kunstnike teostele ka rahvusvahelisi näiteid. Eri põlvkondade kunstnikud uurivad ekraani ja kunsti suhet nii enne kui ka pärast arvutiajastu saabumist.

Kuraatorid: Eha Komissarov, Triin Tulgiste

08.06–16.09.2018, Kumu kunstimuuseum 
2018. aastal korraldab Eesti Kunstimuuseum koostöös Washingtonis asuva Rahvusgaleriiga suurejoonelise näituse Eestist pärit maalikunstnikust Michel Sittowist (u 1469–1525), kellest sai 15. ja 16. sajandi vahetusel Euroopa õukondades nõutud ja kõrgesti hinnatud kunstnik.
Omas ajas hinnatud meister jäi vahepeal sajanditeks unustusse, kuniks tema ajalooline isik Teise maailmasõja eel taasavastati. Nüüd, 500 aastat pärast Sittowi eluaega, toimub tema esimene isikunäitus.
Tänapäeval hindavad Madalmaade kunsti eksperdid Michel Sittowi virtuoosses peenmaalitehnikas maale väga kõrgelt. Tema umbes kahekümnest tööst koosnev looming asub laiali pillutatuna nimekates muuseumides üle maailma: Louvre’is, Viini Kunstiajaloomuuseumis, Berliini Maaligaleriis, Rahvusgaleriides Londonis ja Washingtonis jne. Mitmed meistri maalid on osalenud suurematel näitustel, kuid Michel Sittowi isikunäitus oli siiani korraldamata.

Kuraator: Greta Koppel

16.05–19.12.2018, Kumu kunstimuuseum 
Skulptorid Linda Sõber ja Endel Kübarsepp lõpetasid 1930. aastate lõpul Pallase kunstikooli Anton Starkopfi õpilastena, kuid emigreerusid Eestist Teise maailmasõja ajal. Näitus tutvustab kahe seni vähetuntud kunstniku loomingut ning keerulist elukäiku.

Kuraatorid: Juta Kivimäe ja Ulrika Jõemägi

11.05–16.09.2018, Kumu kunstimuuseumi sisehoov 
Näituse aineseks on muuseumit ümbritsev keskkond. Ühelt poolt Kadrioru park ja selle barokkpärand, teiselt poolt Lasnamäe brutaalne paneelvöönd. Kunstnikud ei lähtu mitte ainult sellest, mis on olemas, vaid ka sellest, mis tinglikult võiks olla, kui tegevus toimuks Imedemaal mõnes Alice’i seikluses.

Kuraator Kati Ilves

26.04–22.07.2018, Kumu kunstimuuseum 
Rahvusvahelise projekti „Forgotten Heritage – European Avant-Garde Art Online“ laiem eesmärk on tutvustada Euroopa avangardkunsti ilminguid, mis on senini ajalookäsitlustes suurema tähelepanuta jäänud. Projekti peamiseks väljundiks on avalikuks kasutamiseks loodud digitaalne andmekogu forgottenheritage.eu, kuhu on koondatud reproduktsioone ning kontekstiavavaid kirjeldusi Euroopas pärast 1945. aastat, eelkõige 1960.–1970. aastatel tegutsenud avangardkunstnike töödest. Hetkel on esindatud Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia kunstnike teosed. Andmekogus sisalduv materjal pärineb kunstnike eraarhiividest ning Poola, Horvaatia, Eesti ja Belgia mäluasutuste kogudest ning need on lahti mõtestanud loetletud riikide kunstiteadlased. Esitatud rikkalik materjal annab võimaluse tõmmata paralleele ja võrdlusi avangardkunsti arengutes erinevates Euroopa riikides.
Näitus „Ust ju pole …“ koostajad on Eesti noored, kes osalesid ülalmainitud projekti raames toimunud kolmekuulisel koolitusel „Digiarhiivist näitusele“. Noored omandasid erinevate juhendajate käe all algteadmisi näituse kureerimisest ning töötasid digitaalsele andmekogule toetudes välja enda näituse idee ja kujunduse. Näitus „Ust ju pole …“ avab kümne noore inimese vaated vabadusele. Väljapaneku lähtepunktiks on idee vabaduse piiratuse tajumisest ning vabaks püüdlemisest.

Kuraatorid: Alice Jaanus, Lyza Jarvis, Katrin Käis, Hannariin Lamp, Antero Kevin Leedu, Marliese Malmström, Heneliis Notton, Mirjam Orav, Ringo Roots, Marika Šarova
Koordinaatorid: Liisi Raidna, Annika Räim (Eesti Kunstimuuseum)

20.04–26.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
Ajalood erinevad sageli üksteisest. Näitus jälgib auhinnatud tööde kaudu suure Baltimaade ühisnäituse kasvamist rahvusvaheliseks post-graafika ürituseks. Näitus toimub koostöös SA Tallinna Graafikatriennaaliga.

Kuraatorid: Eha Komissarov, Elnara Taidre

10.04.2018—15.07.2018, Orsay muuseum, Pariis
Näitusel „Metsikud hinged. Sümbolism Baltimaade kunstis“ (Âmes sauvages. Le symbolisme dans les pays baltes) on väljas Eesti, Läti ja Leedu sümbolistlik kunst alates 19. sajandi lõpust kuni 1930. aastateni. Näitusega tähistatakse Pariisis Balti riikide iseseisvuse 100. juubelit. Rahvusvaheline näitus sünnib koostöös nelja Baltikumi muuseumiga: Läti Rahvusliku Kunstimuuseumi, Eesti Kunstimuuseumi, Leedu Kunstimuuseumi ja M. K. Čiurlionise nimelise Rahvusliku Kunstimuuseumiga. Näituse peakuraator on prantsuse väljapaistev sümbolismiuurija Rodolphe Rapetti.

16.03–05.08.2018, Kumu kunstimuuseum 
Ettekujutused ajaloost põhinevad sageli piltidel. Ometi kõnelevad ajaloopildid mitte ainult kujutatud minevikust, vaid ka oma loomise kaasajast. Näitus uurib ajaloopilte ja nende kaudu erinevaid vaatenurki Eesti ajaloole.

Kuraatorid: Tiina-Mall Kreem, Linda Kaljundi

23.02–10.06.2018, Kumu kunstimuuseum 
Näitus viib külastaja düstoopsesse maailma täis elavaid masinaid, sünteetilisse materjali vangistatud mustreid ning piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.
Katja Novitskova looming asub visuaalkultuuri, digitaaltehnoloogia ja spekulatiivse fantastika kokkupuutepunktis – teda huvitab, kuidas üha kiiremini arenev planeet tugineb järjest rohkem erisugustele andmevoogudele, mis visuaalsel kujul vahendavad, säilitavad ja muudavad meid ümbritsevat keskkonda. Kõikehõlmava keskkonnana lavastatud näitus mõtestab meie kaasaega, vaadates sellele tagasi ulmelisest tulevikunägemusest, mil maailma niisugusena, nagu seda tunneme, ei ole enam olemas.
Tallinnast pärit Novitskova on kunstnikuks kujunenud Berliini ja Amsterdami rahvusvahelisel kunstiväljal ning teda peetakse üheks postinterneti kunstisuuna rajajaks maailmas. Novitskova on pälvinud rohkelt rahvusvahelist tähelepanu: tal on olnud isikunäitused nii New Yorgis (2016) kui ka Shanghais (2017) ja tema tööd on jõudnud grupinäitustele nii MoMAs New Yorgis (2015) kui ka Lyoni ja Berliini biennaalidel (2015, 2016). Aastal 2017 tunnustas president Kersti Kaljulaid Novitskovat noore kultuuritegelase preemiaga.
„Kui sa vaid näeksid, mida ma su silmadega olen näinud“ ütleb humanoidrobot Roy Batty oma silmade autorile ulmefilmis „Blade Runner“ (rež Ridley Scott, 1982). Katja Novitskova ja kuraator Kati Ilves laenasid selle tsitaadi 2017. aastal toimunud Veneetsia biennaali Eesti paviljoni näituse pealkirjaks, viidates maailma tajumise keerulisusele tänapäeva kõrgtehnoloogilises labürindis. Käesolev näitus on kunstniku ja kuraatori edasiarendus Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse produtseeritud Eesti paviljoni projektist 57. Veneetsia biennaalil, sisaldades lisaks mitmeid varem eksponeerimata teoseid, aga ka otseselt selle näituse jaoks loodud töid.

Kuraator: Kati Ilves

08.02. - 13.05.2018, Kumu kunstimuuseum  
Leonhard Lapini isiknäitus toob vaataja ette kunstniku 50 aastat kestnud loomingu erinevad etapid. Lapini elu ja tegevus kultuuriväljal on nagu hargnevate teede aed, kus igast rajaotsast on võimalik edasi minna, ära kaduda ja uusi võimalusi leida. Lapin koos oma mitme põlvkonnakaaslasega oli eesti popkunsti põhialuste looja, tänaseks neoavangardi klassik, kelle looming on väljendunud väga erinevates vormides graafikast etenduskunstini, arhitektuurikriitikast ilukirjanduseni.

Kuraator: Sirje Helme

17.01 - 06.05.2018, Kumu kunstimuuseum 
Plakatikunsti tõusva rolliga 1980. aastate Eesti kunstiväljal käisid kaasas trükitehnilised ja kunstilised eksperimendid. Plakat astus dialoogi teiste kunstiliikidega ja vahendas paljusid tollal uuenduslikke visuaalkultuuri võtteid. Eriti kultuuriplakatile oli iseloomulik mitmetähenduslik kujundimäng, domineeris fotokeskne suund. Nii mõnigi kord ei seostunud plakati kujundus üheselt reklaamitava kultuurisündmuse sisu ega pealkirjaga, vaid põikles kõrvale plakati kui informatiivse meediumi nõuetest ning toimis iseseisva kunstiteosena.
Käesoleva näituse eesmärgiks pole anda ammendavat ülevaadet vaadeldava perioodi näituseplakatite mitmekesisusest, vaid luua värviküllaste tööde abil intensiivne ruum, mis rõhutab pinget plakati kui väliskeskkonnas levitatava ja kiiresti hävineva massimeediavahendi ja näitusel eksponeeritava autonoomse kunstiteose vahel. Valiku keskmes olevad fotolavastuslikud plakatid kutsusid kunstinäitustele, mängides kunstiga seotud motiivide ning kujunditega alates maalitarvetest kuni värvipritsmete ja -laikudeni. Viimaseid kasutati nii mitmekihilisuse või maalilisuse efekti loovate kui lihtsalt pilkupüüdvate kujundusvõtetena.

Kuraator: Madli Mihkelson