Pressimaterjal 2019

06.12.2019–26.04.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näitus „Eneseloomine“ keskendub 19. sajandil naiste eneseteadvuses ja ühiskondlikus positsioonis alguse saanud muutustele, mis kajastuvad nii naiskunstnike tegevuses kui ka naise kujutamise viisides. Teiste hulgas on eksponeeritud Julie Hagen Schwarzi, Sally von Kügelgeni, Karin Lutsu, Natalie Mei, Lydia Mei, Aino Bachi, Olga Terri, Maria Wiiki, Helene Schjerfbecki, Sigrid Schaumani, Elga Sesemanni, Ellen Thesleffi, Tove Janssoni ja Tuulikki Pietilä teosed. Tegemist on seni suurima Eesti naiskunstnike loomingut tutvustava väljapanekuga, mis toob päevavalgele palju vähetuntud materjali ja asetab selle dialoogi Soome naiskunstnike teostega. Näitus on sündinud koostöös Ateneumi kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Anu Allas ja Tiina Abel

29.11.2019–08.03.2020, Musei Reali, Torino, Itaalia 
Enam kui poolesajast maalist, portreest ja visandist koosnev väljapanek on kunstniku üks suuremaid isikunäitusi Euroopas. Eksponeeritavad teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi ja Tartu Kunstimuuseumi kogudest, Enn Kunila ja Peeter Värniku erakollektsioonidest ning Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogust.

Kuraator: Eero Epner

02.11.2019–08.03.2020, Kumu kunstimuuseum 
Silvia Jõgeveri ja Kadi Estlandi teoste ühiskondlik taust on küll erinev, kuid probleemistik, mida teosed puudutavad, loob kõnekad dialoogid. Mõlema autori tööd viitavad naist ja tema elu ümbritsevale ja kujundavale, aga ka naise elu ja valikuid tingivale keskkonnale. Näitusele koondatud kohati absurdsed, kuid empaatilised, mitmel juhul ka autoportreelised teosed osutavad problemaatilistele suhetele indiviidi ja ühiskonna vahel. Kunstnike õngitsustöö tulemusel saavad need komplekssed seosed ja probleemid ühiskondlikus plaanis enam nähtavaks.

Kuraator: Eda Tuulberg

11.10.2019–29.03.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näituse pealkiri pärineb Eesti legendaarse teleseriaali „Õnne 13“ tegelaselt kingsepp Johanneselt ‒ klassikaliselt muhedalt ja elutargalt vanamehelt, kes sellega kõiki oma ukse taha jõudnud külalisi tervitas. Selline usaldus tundmatu suhtes on midagi, mis mõjub aastaid pärast teleklassika kullafondiks muutumist ootamatult päevakajaliselt ja poliitilise seisukohavõtuna, väärides just sellisena meelde tuletamist. Kumu uue näituse kontekstis on see samavõrra absurdne ja ilma igasuguste garantiideta kutse kõverpeeglis keskkonda, mis püüab igapäevasest või isiklikust tõukudes võtta üldisemat seisukohta kaasaja neurooside ja pingete kohta.
Näitus toob kokku kolm kunstnikku, kes, töötades küll erinevates meediumites ja väga erinevas esteetikas, räägivad teatud mõttes sarnast keelt. Edith Karlsoni, Eva Mustoneni ja Mary Reid Kelley praktikat võiks kõige laiemas mõttes iseloomustada kui narratiivset kunsti, mis kasutab meetodina fiktsiooni. Teostes avaldub see nii allegooriliste, autobiograafiliste kui ka mütoloogiliste jutustustena, samuti tugevate inim- ja esemeliste karakterite ning enamasti dramaatiliste sündmuste loomise näol. Teisisõnu, kõik kolm on oma olemuselt ja kunstnikutüübilt lugude jutustajad, kasutades selleks nii sõna kui ka visuaalseid kujundeid, sageli neid kaht kombineerides.
Kunstnike juba tuntud teoseid ja uut loomingut miksiv näitus hargneb vaataja ees omavahel lõdvalt seotud jutukogumina, mis rullub järgemööda lahti nelja märksõna kaudu, mis kõik mängivad avatuse, sisenemise või piiri ideega. Nendeks märksõnadeks on „koletis“, „keha“, „kodu“ ja „plahvatus“.

Kuraator: Triin Tulgiste

19.09.2019–26.01.2020, Kumu kunstimuuseum 
Näituse keskmes on Lisa Reihana võimas videoteos „In Pursuit of Venus“, mis esindas 2017. aastal Veneetsia biennaalil Uus-Meremaad. Teose lähtekohaks on 19. sajandi visuaalia ning selle kolonialistlik pilk asumaade loodusele ja rahvastikule. Sarnaseid näiteid pakub ka baltisaksa pildipärand.

Kuraatorid: Kadi Polli, Eha Komissarov, Linda Kaljundi

22.08.-05.01.2020 Kumu Kunstimuuseum 
Maire-Helve Männik (1922–2003) oli üks silmapaistvamaid sõjajärgsetel aastakümnetel välismaal töötanud eesti skulptoreid. Ta oli Prantsusmaa Skulptorite Liidu (Syndicat national des sculpteurs statuaires professionnels créateurs) ja Rahvusvahelise Medalikunstnike Ühenduse (Fédération Internationale de la Médaille d’Art) FIDEM liige. 1952. aastal tutvus ta Pariisis rahvusvaheliselt tuntud modernistliku skulptori Ossip Zadkine’iga. Aastail 1953‒1956 oli ta Académie de la Grande Chaumière’is Zadkine’i õpilane ning aastatel 1950‒1960 esines korduvalt innovaatilise skulptuurirühmituse Le Salon de la Jeune Sculpture’i vabaõhunäitustel.
2002. aastal pälvis ta eestluse edendamise eest Pariisis Valgetähe V klassi ordeni. Vabaloomingus ühendas ta loodusmotiividest lähtunud detailid 1950. aastate kunstist võrsunud abstraktsete vormielementidega. Prantsuse kunstielus aktiivselt osalenud skulptorist jäi maha portreelooming, abstraktsed kompositsioonid ning avalikud skulptuurid ja medalid. Eestiga seotud pärandisse kuuluvad Marie Underi, Anton Hansen Tammsaare ja Gustav Ränga büstid, samuti Tartu Ülikooli mälestusmedalid ja Pariisi Pére Lachaise’i kalmistul asuv Eduard Wiiralti hauamonument.

Kuraator: Juta Kivimäe

07.08–31.08.2019, Valga museum 
Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Näitus meenutab valgalastele ka kunagist kaaslinlast, Valgast pärit kunstnikku Felix Randelit.

Kuraator: Eha Komissarov

05.07.-10.11.2019, Kumu kunstimuuseum 
„Avatud kollektsioonid. Sõna saab kunstnik“ kutsub vaataja rännakule kunstiajaloolisesse metsa ja hoolitseb selle eest, et see kulgeks vabalt, hälbides peateedelt hõrkudele kõrvalradadele, mille kohta kunstiajalugu pole veel midagi lõplikku ega paikapidavat ütelnud.
Kuraator lähtus kunstnike kutsumisel nende loominguprofiilist ja eesmärgist kaasata näitusele erinevad meediad. Mitmed kutsutud kunstnikud tegid neid huvitavate teoste esmavaliku muuseumide elektroonilise andmebaasi MuISi ja Eesti Kunstimuuseumi digikogu põhjal, millele järgnes töö kogudes. Nii kujunes näitusel esitletavate teoste ajaliseks ulatuvuseks 17.–21. sajand.
Näitus järgib leksikoni põhimõtet ja teeviitadena on kasutusel projekti tutvustavad märksõnad. Osalevad kunstnikud ja kuraatorid kirjeldavad saalitrükises oma valikuid ja näituseks valminud töid. Samuti leiab trükisest Eesti Kunstimuuseumi kogudest eksponeeritud teoste ja nende autorite lühitutvustused.

Kuraator: Eha Komissarov

17.05.–27.10.2019, Kumu kunstimuuseum 
Nõukogude ajal põlu all olles leidsid Elo ja Friedebert Tuglas pelgupaiga koduaias – kibe aiatöö leevendas elukibedust. Fotokunstnik Tanja Muravskaja otsib Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse aias Tuglaste pilku ning aiapao tänapäevast tähendust.

Kuraator: Elnara Taidre

03.05–15.09.2019, Kumu kunstimuuseum 
Sünge joonega Ameerika moekunstniku Rick Owensi ja Eesti grotesk-räppari Tommy Cashi loomingut seob huvi destruktiivse ja kergelt deformeerunud keha vastu. See uusgootilik trend, mis moelavastustes mõjub paheliselt ja muusikavideotes šokeerivalt, tuleb näitusel vaatluse alla nii Rick Owensi erakordsete kostüümide, Tommy Cashi videote kui ka mõlema praktikat siduvate uute teoste kaudu.

Kuraator: Kati Ilves

13.04.–02.06.2019, Haapsalu raekoda 
Eesti Kunstimuuseum eksponeerib rändnäitusel väärtuslikke 17.–21. sajandi teoseid oma kogust. Väljapanek pakub kaasahaarava sissevaate kunstižanrite ja -motiivide arengusse ajas ja ruumis, luues dialooge eri ajastutest pärit kunstiteoste vahel ning kaasates näiteid portreekunsti, maastiku- ja olustikumaali alalt. Näitusel näeb kunstnike tõlgendusi argistest tegevustest ja perekondlike tavadega seonduvast, aga ka seda, kuidas kunstnikud kujutavad linnaruumi ja valgust. Valikutes seguneb klassika kaasajaga ja väliskunst Eesti kunstiga. Kaasaegsetest kunstnikest osaleb näitusel ka Haapsalust pärit Elis Saareväli.

Kuraator: Eha Komissarov

12.04.–25.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Konstruktivismi ja vene agitpropi suurnime, Läti päritolu Gustav Klucise (1895–1938) retrospektiiv. Näitus annab ülevaate kunstniku eksperimenteerivast loomingust, mis rakendas uudseid graafilise disaini ja fotomontaaži võtteid nii propaganda kui ka avangardi heaks.

Kuraator: Iveta Derkusova (Läti Rahvuslik Kunstimuuseum)

15.03.–04.08.2019, Kumu kunstimuuseum 
Sots art tekkis 1970. aastate alguses Moskvas, asudes esmakordselt mitteametliku kunsti ajaloos ammutama ainest põlatud nõukogude visuaalkultuurist. Perestroika-aastatel elas irooniline nõukogude stiil aga läbi ootamatu hilise õitsengu Ida-Euroopa moekunstis.

Kuraator: Liisa Kaljula

22.02-08.06.2019 Kumu kunstimuuseum 
Gordon Matta-Clarki (1943–1978) looming muutis fundamentaalselt arusaama arhitektuuri rollist tänapäeva inimese elus. Ta õppis Cornelli Ülikoolis arhitektuuri (1962–1968) ja kujunes 1970. aastatel New Yorgi kunstiskeene keskseks tegelaseks. Matta-Clark on kuulsaks saanud mahajäetud ja lammutamisele määratud hoonetesse loodud kohaspetsiifiliste installatsioonidega nii New Yorgis kui ka Pariisis, Antwerpenis ja mujal. Ta paljastas kaose linnaruumi näilise korrastatuse taga ning tõi esile inimesest lähtuvate elamise ruumide ja arhitektuursete struktuuride konflikti. Matta-Clark kuulus New Yorgis 112 Green Streetil tegutsenud galerii ja SoHo restorani Food ümber koondunud loomingulisse kollektiivi, mis mõtestas „anarhitektuuri“ mõistet (kombinatsioon sõnadest „anarhia“ ja „arhitektuur“). „Anarhitektuur“ tähistas kunstilist praktikat, mis tegeles nihestuste, tühimike ja mitte-kohtadega linnaruumis. Näitusel on väljas fotod ja filmid Matta-Clarki aktsioonidest ja installatsioonidest.
Anu Vahtra (1982) on Eesti kunstnik, kes on õppinud fotograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja Amsterdamis Gerrit Rietveldi Akadeemias ning saanud 2015. aastal Köler Prize’i peapreemia. Vahtrat huvitab ruumiline ja arhitektuurne keskkond, sealhulgas galeriiruumide ja muuseumihoonete spetsiifika. Vaevumärgatavate muudatuste kaudu paljastavad tema installatsioonid ruumide tavaliselt märkamatuks jäävad osad. Kumu näitusel on Vahtra loonud Gordon Matta-Clarki teostele installatiivse keskkonna, mis põhineb eelmise suure saali näituse „Vabad hinged“ kujundusel. Kumu hoovis paikneb Anu Vahtra installatsioon, mis on dialoogis Matta-Clarki töödega. Näitusel eksponeeritakse lisaks slaidiprogrammi arhitekt Jüri Okase fotoseeriast „Väike moodsa arhitektuuri sõnastik“ (1974–1986) ning dokumentatsiooni Anu Vahtra performatiivsest jalutuskäigust „Open House Closing. A Walk“ Performa biennaalil 2017. aastal New Yorgis.

Näituse on korraldanud Bronxi Kunstimuuseum koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

Kuraatorid: Sergio Bessa (Bronxi Kunstimuuseum), Jessamyn Fiore (The Estate of Gordon Matta-Clark), Anu Allas (Kumu kunstimuuseum)