Näituste vaated 2017

01.11-05.11.2017, Niguliste muuseum 
Lugu algas 2002. aastal, kui Kodulinna Maja perenaine Tiina Mägi leidis skulptor-restauraator Paul Horma ateljeest väärtuslikud kivitükid. Raidkivi fragmendid anti hoiule Eesti Kunstiakadeemiasse. Esmaste uuringute tulemusena määrati, et tegemist on kahe suurema hauaplaadi lahtiste detailidega, kuid seda, millisest Eesti kirikust hauaplaadid pärinevad, kindlaks teha ei suudetud.
2016. aasta talvel saadi kivirestauraator Rein Kauri intervjueerides teada, et Niguliste kiriku ennistustööde ajal 1981. aastal läksid kaduma kahe hauaplaadi detailid. Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumi kuraator Merike Kurisoo leidis uuringute tulemusena, et suurem hauaplaat kuulubki Niguliste kirikule. Tekstikatked osutasid, et tegemist on Casper Goldbergi (Goltbarch) hauaplaadiga. Hauaplaat asus 19. sajandi lõpul Niguliste kiriku pikihoones peasissepääsu juures. Algselt paiknes hauakivi kiriku kesklöövis. See matmiskoht kuulus alates 1635. aastast Suurgildi oldermann Casper Goldbergile.

Kuraator: Merike Kurisoo

16.09.2017-26.08.2018, Niguliste muuseum 
Näitus toob esmakordselt vaatajate ette viis suuremõõtmelist religioosset maali Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Pea sajandi unustatud teosed on olnud teadmata nii kunstiajaloolastele kui ka laiemale vaatajaskonnale. Väljapaneku eesmärk on kiht-kihilt avada 17.–18. sajandil loodud teoste päritolu ja saatus. Näitusel esitletud maalid on loodud ja tellitud Eesti pühakodadesse kaunistamaks altarimaalidena peaaltareid, mälestamaks ja meenutamaks epitaafmaalidena kindlaid isikuid või osutamaks moraliseerivate maalidena kristlikele väärtustele ja käitumisreeglitele. Need ei ole lihtsalt pildid seinal, anonüümsed kunstiteosed, vaid oma tähenduse ja lugudega esemed, mis on loodud tellijate soovil, kindlal põhjusel ja konkreetsetesse pühakodadesse. Teostele küsimusi esitades ja vastuseid otsides ning nende konteksti avades leiame inimesed ja lood, kohad ja paigad, mis on maalidega seotud. Samamoodi on tähenduslik, kuidas teosed on leidnud tee oma algsetest asukohtadest muuseumisse. Näituse eesmärk on esile tõsta siinne varauusaegne kunstipärand, osutades sellele, kuivõrd mitmetahuline see on, ning tuues reformatsiooni 500. aastapäeval fookusesse seni teadmata luterlikud teosed.

Kuraator: Merike Kurisoo
Kujundaja: Tuuli Aule

02.03.2017-26.08.2018, Niguliste muuseum 
Sajandeid tagasi kaasnes käsitöömeistriks saamisega terve rida rituaale. Nende hulka kuulus ka hõberaha või hõbeeseme kinkimine oma organisatsioonile – tsunftile. 17. sajandist alates sai tavaks kinkida tsunftile hõbedast sildike, millele oli graveeritud meistri nimi ning meistriks saamise kuupäev ja aasta. Sildi keskosas kujutati harilikult käsitööala embleemi. Kuna need sildikesed riputati tsunfti tervituspokaali külge, nimetakse neid rippsiltideks.

Kuraatorid: Anu Mänd ja Tarmo Saaret
Kujundaja: Villu Plink