Graafikakogu

Graafikakogu on Eesti Kunstimuuseumi suurim, ligi 25 000 teosega kogu, kuhu kuuluvad estampgraafika, joonistused ning akvarellid. Sellele lisandub ligikaudu graafika abikogu 10000 teosega, mis koosneb visanditest, eksliibristest ja joonistus-eeskujudest.

Graafikakogu on Eesti Kunstimuuseumi suurim, ligi 25 000 teosega kogu, kuhu kuuluvad estampgraafika, joonistused ning akvarellid. Sellele lisandub ligikaudu graafika abikogu 10000 teosega, mis koosneb visanditest, eksliibristest ja joonistus-eeskujudest.

Graafikakogu tuumikuks on II maailmasõja eelne eesti kunst, sh peaaegu täielik Eduard Wiiralti tõmmiste nimestik. Samuti on hästi esindatud Kristjan Raua, Märt Laarmani, Aino Bachi, Salome Trei, Paul Burmani looming. Suure mahu moodustab nõukogude-aegne graafika, mis on osaliselt arhiivi-iseloomuga. Graafikakogu uhkuseks on baltisaksa estofiilide teosed 18. ja 19. sajandist (August Pezold, Friedrich Sigismund Stern), Karl von Kügelgeni seepiajoonistused, Eduard Hau ja Oskar Hoffmanni akvarell-portreed ning mõned Johann Köleri teosed. Kaasaegse graafika osa kogus on kasvanud jõudsasti tänu Eesti Kultuurkapitali ostudele ja SA Tallinna Graafikatriennaal annetustele. Tänu viimasele kuuluvad kogusse ka mõned rahvusvaheliste kuulsuste tööd. Kuna paberalusele loodud kunstina on graafika väga tundlik välismõjude suhtes, siis on selle eksponeerimine valikuline ning lühiajaline. Kogude säilimiseks on oluline pidev koostöö graafika restauraatoritega.