Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku
Ilmar Kruusamäe alustas kunstnikuna eesti hüperrealismi teises laines nn. Tartu slaidimaalijana. 1975. aasta noortenäitusel üles kerkinud anonüümse veristliku pintslitöö ja kiretu hoiakuga seostuv hüperrealism sündis vastukaaluks siinses kunstipildis laialt levinud pallaslikule järelimpressionismile. Erinevalt esimese laine hüperrealistidest ei huvitanud aga tartlasi objektiivse mulje saavutamine, fotolikkuse efektid ja võõrandunud urbanistliku keskkonna „hetkeülesvõtted”. Tartu slaidimaal oli eelkõige jutustava elemendiga klantspiltlik süžeekunst, mille puhul foto kasutamine polnud niivõrd kontseptuaalne valik, kuivõrd abivahend soovitud kujundite „läänelikult värvilistena” lõuendile kandmiseks. Ilmar Kruusamäe tollastel maalidel võib tavaliselt näha pretensioonikaid lavastusi, sageli kordub neis suudleva paari leitmotiiv. Tartu slaidimaali esilekerkimine 1980. aastatel on märk vaimsuse muutumisest. Grotesk ja lõbujanu, mis hakkab silma Kruusamäe töös „Kevadine koolivaheaeg”, kirjeldab tolleaegset olmeprivileegide hierarhiast mõjutatud mentaliteeti. Vastuseis nõukogude võimule väljendus nüüd eelkõige Lääne head elu sümboliseerivate välisfirmade moekaubaga epateerimises, liibuvate erksiniste teksapükste fetišeerimises ja pilavates absurdinaljades. Kruusamäe maalide klantspildilikkus viitab värvilise elu ihalusele, mida tollases halluses sai lavastada ainult tänu SDV-s (Saksa Demokraatlik Vabariik) toodetud filmile võetud diapositiividele. „Need maalid ei tahtnud sarnaneda olemasolevale, see oli põgenemistee.”* „Kevadine koolivaheaeg” on Kruusamäe teistest tollastest maalidest iroonilisem. Tema lemmikmodellist, noorest kaunist sinisilmsest plaatinablondist neiust on siin saanud teksastatud noormehe käte ja jalgade haardesse lõksu langenud groteskne, närtsinud näo, kuid noorusliku kehaga poolalasti naine. See vastuolu annab võtme tegelikkuse ja kujutletud maailma kontrastsuse mõistmiseks Kruusamäe maalides. Kädi Talvoja * Raivo Kelomees, Hüperrealismi nostalgia. - Postimees, 1997, 28. mai.

Ilmar Kruusamäe
Kevadine koolivaheaeg

 

Teoste kasutamine on piiratud autoriõigustega
Autor: Ilmar Kruusamäe (1957 - )
Pealkiri: Kevadine koolivaheaeg
Dateering: 1983
Tehnika:
Materjal:
õli
lõuend
Kõrgus (cm): 110.2
Laius (cm): 80.1
Kirjeldus: Ilmar Kruusamäe alustas kunstnikuna eesti hüperrealismi teises laines nn. Tartu slaidimaalijana. 1975. aasta noortenäitusel üles kerkinud anonüümse veristliku pintslitöö ja kiretu hoiakuga seostuv hüperrealism sündis vastukaaluks siinses kunstipildis laialt levinud pallaslikule järelimpressionismile. Erinevalt esimese laine hüperrealistidest ei huvitanud aga tartlasi objektiivse mulje saavutamine, fotolikkuse efektid ja võõrandunud urbanistliku keskkonna „hetkeülesvõtted”. Tartu slaidimaal oli eelkõige jutustava elemendiga klantspiltlik süžeekunst, mille puhul foto kasutamine polnud niivõrd kontseptuaalne valik, kuivõrd abivahend soovitud kujundite „läänelikult värvilistena” lõuendile kandmiseks. Ilmar Kruusamäe tollastel maalidel võib tavaliselt näha pretensioonikaid lavastusi, sageli kordub neis suudleva paari leitmotiiv.
Tartu slaidimaali esilekerkimine 1980. aastatel on märk vaimsuse muutumisest. Grotesk ja lõbujanu, mis hakkab silma Kruusamäe töös „Kevadine koolivaheaeg”, kirjeldab tolleaegset olmeprivileegide hierarhiast mõjutatud mentaliteeti. Vastuseis nõukogude võimule väljendus nüüd eelkõige Lääne head elu sümboliseerivate välisfirmade moekaubaga epateerimises, liibuvate erksiniste teksapükste fetišeerimises ja pilavates absurdinaljades. Kruusamäe maalide klantspildilikkus viitab värvilise elu ihalusele, mida tollases halluses sai lavastada ainult tänu SDV-s (Saksa Demokraatlik Vabariik) toodetud filmile võetud diapositiividele. „Need maalid ei tahtnud sarnaneda olemasolevale, see oli põgenemistee.”*
„Kevadine koolivaheaeg” on Kruusamäe teistest tollastest maalidest iroonilisem. Tema lemmikmodellist, noorest kaunist sinisilmsest plaatinablondist neiust on siin saanud teksastatud noormehe käte ja jalgade haardesse lõksu langenud groteskne, närtsinud näo, kuid noorusliku kehaga poolalasti naine. See vastuolu annab võtme tegelikkuse ja kujutletud maailma kontrastsuse mõistmiseks Kruusamäe maalides.
Kädi Talvoja

* Raivo Kelomees, Hüperrealismi nostalgia. - Postimees, 1997, 28. mai.
Kategooriad: Kunst nõukogude perioodil
Varaline kuuluvus: Eesti Kunstimuuseum
EKM kogu: Maalikogu
Kogunumber: M 6994
Tulmenumber: EKM j 46071
MuiS-i viide http://muis.ee/museaalView/250449
Faili info: Originaali tüüp: digitaalfoto
Failitüüp: TIF
Faili suurus: 59.17MB
Resolutsioon: 3803*5435px @ 350dpi
 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu