Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku
Teine maailmasõda märgistab eesti ajaloos olulist katkestust, mis murdis ka kultuuri järjepidevuse. 1944. aastal okupeerisid Eesti Nõukogude väed ja ligi viiekümneks aastaks kehtestati siin Nõukogude võim. Eesti kunstnikud pidid vastu võtma Nõukogude Liidus juba 1934. aastast kohustuslikuna kehtinud sotsialistliku realismi kaanonid. Terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad ja senised tõekspidamised. Teemaruum “Rasked valikud” kirjeldab eesti kunstnike keerulist positsiooni 1940. aastatel. Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse ja koondati tasapisi tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Jaroslavli kollektiivi ülesandeks sai sotsialistliku realismi meetodite õppimine, et neid pärast sõda Eestis juurutada. Paljud Jaroslavli kunstnikest said hiljem Eestis olulistele ametikohtadele. Evald Okasest kujunes üks nõukogude perioodi algusaegade tunnustatumaid kunstnikke. “Eesti kunstnikud Jaroslavlis” on 1944. aastal nõukogude tagalas aset leidnud ENSV Kunstnike Liidu loomises osalejate grupiportree. Endisesse kaupluseruumi üles seatud ühisateljee esiplaanil on pidulikult lõuendi taha maalima pandud Richard Sagrits. Sagrits on kunstiajalukku läinud eelkõige mere- ja maastikumaalijana. Maastikumaal kuulus sotsrealismi pingereas teisejärguliste kunstinähtuste hulka ja sellega liialdamist ei kiidetud heaks. Probleemiks kujunes ka see, et maastikumaalis püüti säilitada sõjaeelse modernismitraditsioone, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Kalurite temaatika leidis aga Moskva silmis ootamatult heakskiitu. Kunstnikegrupi keskele on Okas maalinud ENSV Kunstnike Liidu esimese juhataja Adamson-Ericu bareti ja salliga, käes lakkmaal – uus tehnika, mida tagalas usinalt õpiti. Juba 1950. aastal, stalinismi kõrghetkel, sattus Adamson-Eric aga tagakiusamise ohvriks. Tänu impressionistlikult õhulisele maalimisviisile hakati teda süüdistama formalismis ja ta visati Kunstnike Liidust välja. Ilmselt Adamson-Ericust eeskuju võttes on ka Okas maalinud grupiportree rahutus, kergelt impressionistlikus maneeris. Ennast on Evald Okas kujutanud profiilis, käes rindejoonistus ja pintslid. Sõjaolukorrale sobivalt näitab ta ennast ja mitmeid kolleege puhvaikas, paksus ja vormitus vatijopes, mis jõudis eestlaste garderoobi just nõukogude perioodil.

Evald Okas
Eesti kunstnikud Jaroslavlis

 

Teoste kasutamine on piiratud autoriõigustega
Autor: Evald Okas (1915 - 2011)
Pealkiri: Eesti kunstnikud Jaroslavlis
Dateering: 1944
Tehnika:
Materjal:
õli
lõuend
Kõrgus (cm): 140.0
Laius (cm): 116.7
Kirjeldus: Teine maailmasõda märgistab eesti ajaloos olulist katkestust, mis murdis ka kultuuri järjepidevuse. 1944. aastal okupeerisid Eesti Nõukogude väed ja ligi viiekümneks aastaks kehtestati siin Nõukogude võim. Eesti kunstnikud pidid vastu võtma Nõukogude Liidus juba 1934. aastast kohustuslikuna kehtinud sotsialistliku realismi kaanonid. Terroristlike meetmetega tõrjuti kõrvale rahvuslikud koolkonnad ja senised tõekspidamised.
Teemaruum “Rasked valikud” kirjeldab eesti kunstnike keerulist positsiooni 1940. aastatel. Sotsialistliku realismi ajalugu Eestis algas kunstnikega, kes mobiliseeriti 1941. aastal Nõukogude armeesse ja koondati tasapisi tagalalinna Jaroslavli, kus neile leiti rakendust sõjakunstnikena. Jaroslavli kollektiivi ülesandeks sai sotsialistliku realismi meetodite õppimine, et neid pärast sõda Eestis juurutada. Paljud Jaroslavli kunstnikest said hiljem Eestis olulistele ametikohtadele.
Evald Okasest kujunes üks nõukogude perioodi algusaegade tunnustatumaid kunstnikke. “Eesti kunstnikud Jaroslavlis” on 1944. aastal nõukogude tagalas aset leidnud ENSV Kunstnike Liidu loomises osalejate grupiportree.
Endisesse kaupluseruumi üles seatud ühisateljee esiplaanil on pidulikult lõuendi taha maalima pandud Richard Sagrits. Sagrits on kunstiajalukku läinud eelkõige mere- ja maastikumaalijana. Maastikumaal kuulus sotsrealismi pingereas teisejärguliste kunstinähtuste hulka ja sellega liialdamist ei kiidetud heaks. Probleemiks kujunes ka see, et maastikumaalis püüti säilitada sõjaeelse modernismitraditsioone, mis kuulutati peagi formalistlikuks. Kalurite temaatika leidis aga Moskva silmis ootamatult heakskiitu.
Kunstnikegrupi keskele on Okas maalinud ENSV Kunstnike Liidu esimese juhataja Adamson-Ericu bareti ja salliga, käes lakkmaal – uus tehnika, mida tagalas usinalt õpiti. Juba 1950. aastal, stalinismi kõrghetkel, sattus Adamson-Eric aga tagakiusamise ohvriks. Tänu impressionistlikult õhulisele maalimisviisile hakati teda süüdistama formalismis ja ta visati Kunstnike Liidust välja.
Ilmselt Adamson-Ericust eeskuju võttes on ka Okas maalinud grupiportree rahutus, kergelt impressionistlikus maneeris. Ennast on Evald Okas kujutanud profiilis, käes rindejoonistus ja pintslid. Sõjaolukorrale sobivalt näitab ta ennast ja mitmeid kolleege puhvaikas, paksus ja vormitus vatijopes, mis jõudis eestlaste garderoobi just nõukogude perioodil.
Näituste ajalugu: 2006 Kumu püsiekspositsioon
Kategooriad: Kunst nõukogude perioodil
Varaline kuuluvus: Eesti Kunstimuuseum
EKM kogu: Maalikogu
Kogunumber: M 2054
Tulmenumber: EKM j 2167
MuiS-i viide http://muis.ee/museaalView/1449169
Faili info: Originaali tüüp: digitaalfoto
Failitüüp: TIF
Pakkimisviis: Uncompressed
Faili suurus: 82.35MB
Resolutsioon: 4795*6001px @ 300dpi
 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu