Logi sisse

Registreeru

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
*
*
*
*
Taotlen erikasutajaks
Saada

Unustasid parooli?

* Tärnikestega väljade täitmine on kohustuslik.
*
Saada
Vaata EKM teoste paremikku
Uued tuuled kunstimaastikule tõi Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Kultuuriruumis põhjustas revolutsiooniline õhkkond eelkõige kohaliku kunstielu järsu elavnemise. Hakkas tekkimas uusi kunstiorganisatsioone, hoogustus näitustetegevus ja püstitati uusi loomingulisi programme. Seda ajajärku iseloomustab ka kubismi teke eesti kunstis. Kui teatavasti tekkis kubism Prantsusmaal 1907. a paiku P.Picasso ja G.Braque’i loomingus, siis Eestisse jõudis kubism hiljem ja märksa teisel kujul, olles mõjustatud mitmest erinevast kunstivoolust – futurismist, ekspressionismist, konstruktivismist ja purismist. Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882-1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“). <sup>1</sup> Huvi kubismi ja konstruktivismi vastu sai tema sõnul alguse 1915. a veebruaris akadeemias toimunud näituselt „Tramvai V“, kus esinesid teiste seas V.Tatlin, M. Chagall ja V. Kandinsky. <sup>2</sup> Vastukaaluks kõikidele senistele suundadele asutati 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm, mille üheks liikmeks oli ka J. Vahtra. See oli eelkõige prantsuse kubismist ja konstruktivismist lähtuv kunstnike grupp. Nad tõid maalikunsti geomeetrilistele kujunditele rajatud kompositsiooni, mis andis kunstiloomingule senisest ratsonaalsema aluse. <sup>3</sup> J. Vahtra 1923. a valminud teoses „Autoportree“ on tunda selle rühmituse suundumusi geomeetriliste kujundite vallas. Samuti võib näha tema katsetust kubismi esimese ja üldistavama n.ö cezanneliku vormiga. Teosele on iseloomulik huvitav pinnajaotus ja raskevõitu küpsetes täistoonides koloriit. Oma maalis on ta säilitanud ekspressiivselt hoogsa ja ajastule omase närvilise meeleolu. Dagne Rämman <sup>1. Eesti Kunsti ajalugu 5. 1900-1940. Koostaja ja toimetaja Mart Kalm. Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurileht 2010. 2. Jaan vahtra ja kubism eesti kunstis. Näituse kataloog. Tartu Riiklik Kunstimuuseum. Tartu 1972. 3. Eesti maal. Koostaja Evi Pihlak. Tallinn „Kunst“ 1982</sup>

Jaan Vahtra
Autoportree

 

Teoste kasutamine on piiratud autoriõigustega
Autor: Jaan Vahtra (1882 - 1947)
Pealkiri: Autoportree
Dateering: 1923
Tehnika:
Materjal:
õli
lõuend
Kõrgus (cm): 102.5
Laius (cm): 72.0
Kirjeldus: Uued tuuled kunstimaastikule tõi Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon. Kultuuriruumis põhjustas revolutsiooniline õhkkond eelkõige kohaliku kunstielu järsu elavnemise. Hakkas tekkimas uusi kunstiorganisatsioone, hoogustus näitustetegevus ja püstitati uusi loomingulisi programme.
Seda ajajärku iseloomustab ka kubismi teke eesti kunstis. Kui teatavasti tekkis kubism Prantsusmaal 1907. a paiku P.Picasso ja G.Braque’i loomingus, siis Eestisse jõudis kubism hiljem ja märksa teisel kujul, olles mõjustatud mitmest erinevast kunstivoolust – futurismist, ekspressionismist, konstruktivismist ja purismist.
Eestisse tõi kubismi Jaan Vahtra (1882-1947). 1920 ilmusid ajakirja Ilo kolmandas numbris tema puulõiketehnikas illustratsioonid. Need kandsid endas küll ekspressionismi, kuid samas oli tunda ka kubofuturismi vaimu. Aasta hiljem valmistas ta need graafikamapiks „Blanc et noir“ („Valge ja must“). 1
Huvi kubismi ja konstruktivismi vastu sai tema sõnul alguse 1915. a veebruaris akadeemias toimunud näituselt „Tramvai V“, kus esinesid teiste seas V.Tatlin, M. Chagall ja V. Kandinsky. 2
Vastukaaluks kõikidele senistele suundadele asutati 1923. aastal Eesti Kunstnikkude Rühm, mille üheks liikmeks oli ka J. Vahtra. See oli eelkõige prantsuse kubismist ja konstruktivismist lähtuv kunstnike grupp. Nad tõid maalikunsti geomeetrilistele kujunditele rajatud kompositsiooni, mis andis kunstiloomingule senisest ratsonaalsema aluse. 3
J. Vahtra 1923. a valminud teoses „Autoportree“ on tunda selle rühmituse suundumusi geomeetriliste kujundite vallas. Samuti võib näha tema katsetust kubismi esimese ja üldistavama n.ö cezanneliku vormiga. Teosele on iseloomulik huvitav pinnajaotus ja raskevõitu küpsetes täistoonides koloriit. Oma maalis on ta säilitanud ekspressiivselt hoogsa ja ajastule omase närvilise meeleolu.

Dagne Rämman

1. Eesti Kunsti ajalugu 5. 1900-1940. Koostaja ja toimetaja Mart Kalm. Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurileht 2010.
2. Jaan vahtra ja kubism eesti kunstis. Näituse kataloog. Tartu Riiklik Kunstimuuseum. Tartu 1972.
3. Eesti maal. Koostaja Evi Pihlak. Tallinn „Kunst“ 1982


Näituste ajalugu: 2006 Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioon
2017 Kumu kunstimuuseumi näitus "Saksamaa metsikud. Die Brücke ja Der Blaue Reiteri ekspressionistid"
2021 Kumu kunstimuuseumi püsiekspositsioon "Identiteedimaastikud"
Kategooriad: Klassikaline modernism
Varaline kuuluvus: Eesti Kunstimuuseum
EKM kogu: Maalikogu
Kogunumber: M 462
Tulmenumber: EKM j 149:1
MuiS-i viide http://muis.ee/museaalView/1447136
Faili info: Originaali tüüp: digitaalfoto
Failitüüp: TIF
Pakkimisviis: Uncompressed
Faili suurus: 36.83MB
Resolutsioon: 3024*4254px @ 300dpi
 
Otsing Pressialbum Näituste vaated Hinnakiri E-pood Fotokogu