1908
Lambapesijad
Eerik Haamer (17.02.1908-04.11.1994)
1943
Õli, lõuend
54 x 65 cm
1943. aastal kuulutati välja ideekavandite konkursi, mille maali kategoorias võitis tööga "Lambapesijad" Eerik Haamer. See töö jäi ühtlasi viimaseks Haameri kodumaal maalitud suureks figuraalkompositsiooniks. Töö kujutab Ruhnu saare lambapesijaid – Ruhnu oli Haameri loomingus sage teema nii enne kui pärast kodumaalt lahkumist.
"Lambapesijatest" on teada neli eelvarianti-eskiisi. Käesolev eskiis on varaseim ning just see esitati ka konkursile.
Lambapesijad
Kui lammaste pesemine on reaalne stseen, siis kunstnik on siia lisanud ka paar akti, keda päriselus ilmselt lammaste pesemise juures pole. Pildi südames on ka tüdrukuke, kes mõjub kaitsetu ning abituna. Samasugust motiivi - seelikusaba üles tõstnud väike tüdruk - on Haamer kasutanud ka mõne teise töö puhul.
Lambapesijad
Pekka Erelti artikkel ajakirjas kunst.ee nr 1/2005.
Lambapesijad
Pekka Erelti artikkel (järg).
Lambapesijad
Ajalehes Eesti Sõna (24.12.1943) ilmunud teade, et Eerik Haamer töötab maali "Lambapesijad" kallal ehk maali, mille esimene kavand on Teie ees.
Liiguta sõrmega pilti ja näed lisadetaile
1930
astus kunstikooli “Pallas”, kus õppis Nikolai Triigi õpilasena
1944
lahkus päästepaadiga Vilsandilt Rootsi
1945
asus elama Göteborgi, kus töötas etnograafiamuuseumi arhiivis arhiivitöölisena
1949
hakkas tööle arhitektuuribüroodes joonestajana
1952
sai Rootsi kodakondsuse
1955
ostis Rootsi läänerannikul Lyrö saarel Bokevikeni (Pöögilaht) maakoha ja ehitas sinna väikese elamu. “Minu rand on just 17 sammu, käin seal edasi-tagasi. Teen seda sellepärast, et saada rahu. See marssimine seal liiva peal on aidanud minul lahendada paljusi küsimusi elavate ja surnutega – eilase, tänase ja homsega.”