Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge
 
 
 

Seisev naisakt roheluses

Aleksander Vardi (04.09.1901-18.06.1983)

Aleksander Vardi oli 1946. aastaks läbi teinud juba üle 20 aasta kestnud loomingulise karjääri ning nii mõnedki pöörded oma käekirjas. Ta oli äratanud laialdast tähelepanu, kriitika suhtus temasse positiivselt. Teise maailmasõja lõpus muutus aga tema käekiri tõsisemaks ning peatselt algas ka umbes kümmekond aastat kestnud ja poliitilistest põhjustest tekkinud sunnitud eemalejäämine kunstielust ning aktiivsemast maalimisest.
Enne 1946. aastat oli Vardi pikalt kunstielust tagasi tõmbunud, ta ei osalenud ühelgi näitusel, kuid ta töötas samas hoogsalt ja planeeris suurt isiknäitust. Sellele plaanile tõmbas kriipsu peale tulekahju, mis hävitas Vardi ateljee koos seal olnud maalidega, mistõttu on 40ndatest tema töid säilinud vähe. Aktide kujutamine keset loodust oli Vardi varases loomingus sage motiiv. Eesmärgiks ei olnud erootilis-sensuaalsete aktide loomine, vaid figuuride ja looduse ühtesulatamine ning värvinüansside ja valguse edasiandmine.
"Pallase" kunstikoolis õpetas Vardi eraldi aktikrokiid. Tema õpilane Varmo Pirk on meenutanud: "Aktikrokii kestis paar tundi, modell poseeris kogu aeg, kuid võttis iga kolme minuti järel uue asendi. Algaja jõudis kolme minutiga vaid joonistust alustada, virtuoos tabas aga modelli poosi välkkiirelt, paari täpse joonega. Jõudis figuuri selle ajaga isegi plastiliseks varjutada, kui see huvi pakkus."


 

1901

1919

astus kunstkooli „Pallas“, kus õppis Konrad Mäe ja Ado Vabbe juures

1925

sõitis Pariisi, kus õppis erinevates vabaakadeemiates. Jäi sinna 1929. aastani. Hiljem viibis pikemalt Pariisis veel aastatel 1937-1938

1934

valiti kunstikooli „Pallas“ õppejõuks ja töötas seal kuni 1950. aastani

1940

muutis perekonnanime Bergmanist Vardiks

1950

uue poliitilise olukorra survel vallandati kunstikoolist. Läks tööle teatrisse „Vanemuine“, kus töötas seitse aastat dekoratsioonimaalijana, seejärel tegutses vabakunstnikuna

1983

Aleksander Vardi