Alvine Käppa portree
Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)
Alvine Käppa kohta on arhiivides napilt andmeid ning jääb mõistatuseks, miks Mägi teda maalis. Teadaolevalt ei olnud nad tuttavad. Võimalik, et keegi tellis Käppa portree, kuid Käppa ise oli pärit paljulapselisest taluperest ning puuduvad andmed tema isa jõukuse kohta. Samas viitab üks omaaegne ajaleheväljalõige, et Alvine Käppa kuulus Tartu linna suurimate annetajate sekka.
Maal kuulus (vähemalt mitte alati) mitte Käppade perekonnale, vaid märkus maali tagaraamil viitab, et omanikuks oli tunnustatud kunstiajaloolane Mai Lumiste. Lumiste abikaasaks oli aga Rasmus Kangropool, kes tegi koostööd Mägiga "Pallase" asutamise juures, toetades ajakirjanduses "Pallase" erinevaid ettevõtmisi.
1919. aasta oli Konrad Mägi elus üks kiiremaid. Aasta esimesel poolel tegutses ta aktiivselt sõja käigus ohtu sattunud kunstivarade päästmisega, aasta teisel poolel võttis tähelepanu "Pallase" kunstikooli käimalükkamine. Millalgi sel aastal valmis ka Alvine Käppa portree.
Portreesid maalis Konrad Mägi sageli, eriti pärast Viljandis viibimist 1915. aasta suvel. Üheks põhjuseks olid ka tellimused, kuigi huvitaval kombel ei huvitunud Mägi niivõrd modelli täpsest maalimisest, vaid oma isikupärase käekirja rakendamisest.
1916. aastal kirjutab Mägi loomingu üks paremaid asjatundjaid Hanno Kompus: "Sootu iselaadilise ilma avab meil Mägi omis portreedes, laseb meid aimata tundmatuid, salajaid jõudusid, mis inimese hinge hämarustes algusest saadik tegutsevad, hirmutades ja kuritegudele ahvatelles, sundides ja valitsedes kui orjaperemees, ja ommeti ka ekstaase kinkides, mille kõrval "terve mõistuse" "mõistlikud" lõbud on nagu igavuse haigutus."
