Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge

Naise portree

Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)

1922-1924
Õli/lõuend
69 x 56 cm

Konrad Mägi on Eesti kunstiajalukku läinud ennekõike oma maastikumaalidega. Ometi moodustavad tema loomingust märkimisväärse osa portreed, mida ta lõi kogu oma kunstnikukarjääri jooksul. On oletatud, et Mägi kaldumine portreekunsti poole ei olnud tingitud niivõrd kunstniku sisemisest tungist, kuivõrd töö tasuvusest, kuna portreede tellijad olid reeglina küllaltki jõukad.
Samas ei näe me Mägi portreedel mitte niivõrd konkreetset inimest, kuivõrd kunstniku iluideaali – tema portreed on suhteliselt sarnaseks maalitud. Suured silmad, kahvatu nahk, vaatajast ärapöördunud pilk korduvad paljude portreede puhul.
On viidatud, et modelliks võis olla jõuka Tartu raamatukaupmehe ja kirjastaja abikaasa.

Naise portree

Mägi portreedel on foon sageli tagasihoidlik ja tõstab esile modelli. Eriliselt rõhutabki Mägi nägu, mis annab ka modellile tugeva meelelise varjundi. Täisfiguuri asemel eelistab Mägi kolmveerandfiguuri, riided ja muu modelli ümbritsev on tugevalt stiliseeritud ning see läheneb dekoratiivsusele.
Portreel on taandunud Mäele omane värvikirevus, domineerivalt on kasutatud vaid ühte tooni. Võrreldes selle perioodi portreesid ja maastikke, siis on näha sarnast võtet – kunstnik kõrvutas selged ja nurgelised värvipinnad, rõhutades eesmärgipäraselt teose tasapinnalisust.
Sinist tooni kasutas Mägi sageli oma töödes. Vt nt ka Veneetsias valminud maalid.

Liiguta sõrmega pilti ja näed lisadetaile

Mehe portree. Karl Ormisson

Akt seotud käega

Seisev naisakt roheluses

Autoportree

Naise portree

Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)

Portreesid maalis Konrad Mägi sageli, eriti pärast Viljandis viibimist 1915. aasta suvel. Üheks põhjuseks olid ka tellimused, kuigi huvitaval kombel ei huvitunud Mägi niivõrd modelli täpsest maalimisest, vaid oma isikupärase käekirja rakendamisest.
1916. aastal kirjutab Mägi loomingu üks paremaid asjatundjaid Hanno Kompus: "Sootu iselaadilise ilma avab meil Mägi omis portreedes, laseb meid aimata tundmatuid, salajaid jõudusid, mis inimese hinge hämarustes algusest saadik tegutsevad, hirmutades ja kuritegudele ahvatelles, sundides ja valitsedes kui orjaperemees, ja ommeti ka ekstaase kinkides, mille kõrval "terve mõistuse" "mõistlikud" lõbud on nagu igavuse haigutus."

1878

1891

asus järgmiseks viieks aastaks tööle Tartu puutöökodadesse. Rudolf Paris on kirjutanud 16-aastase Mäe kohta: "Töös on uus õpilane olnud hoolikas ja kaastöölisile meeldejääv oma puhtusearmastuselt. Selle õpipoisi alatisel särkide vahetusel on olnud otse mingi demonstratiivselt erinev joon."

1898

läheb joonistuskursustele

1903

asus vabakuulajana Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus keskendus puunikerdusele ja modelleerimisele. Pidi katkestama õpingud, sest osales 1905. aasta õpilasrahutustes.

1906

veetis suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal. Alustas lähemat tutvust maalikunstiga.

1907

sõitis Pariisi

1908

sõitis Norrasse, kuhu jäi 1910. aastani.

1912

tuli tagasi Eestisse (Tartusse), alustas tööd pedagoogina. Aastatel 1916-1919 pidas omanimelist ateljeestuudiot.

1918

kirjutati alla kunstiühing "Pallase" põhikirjale. Asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Mägi tagareas vasakult teine.

1919

alustab kunstikool “Pallas”. Esimene direktor kuni oma surmani oli Konrad Mägi.

1921

saabub Itaaliasse

1922

sügisel saabus õppetöö ajaks tagasi Tartusse. Mägi ees vasakult kolmas.