Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge
 
 
 

Suislepa motiiv

Elmar Kits (27.04.1913-24.03.1972)

Elmar Kits oli 1940ndate alguseks küll alles vaevalt 30-aastane, kuid juba tunnustatud kunstnik, kes osalenud arvukatel näitustel. Tõsteti esile tema mitmekülgsust ja töökust. "Elmar Kits oli minu paremaid õpilasi ja hiljem mulle lähedasemaid kunstnikke," on meenutanud Aleksander Vardi. "Kohe esimesel nädalal, kui ta "Pallasesse" tuli, nägin, et tuli väärt poiss. Torkas töökusega silma. Aga töökust pean kõige aluseks ka kunstis." Ka Kits ise on meenutanud, et oli esimesena koolimajas ning lahkus ateljeest, kui tööd hakkas segama pimedus.
Hiljem on Kitse hüütud ka Eesti Picassoks – ta oli sedavõrd mitmekülgne autor, et suutis maalida nii realistlikult kui ka impressionistlikult, aga ka abstraktselt.
Tema 1940ndate aastate maastikud moodustavad eraldi peatüki. Suislepas viibis ta Saksa okupatsiooni ajal, kuid näiteks 1943. aasta suvel oli ta maalimisretkel (koos Endel Kõksiga) hoopis Pärnumaal Tori Viiral.
“Suislepas valminud maastikumaalidele iseloomulikuna maalib E. Kits need vastu valgust, luues niimoodi harmoonilise pilditerviku siluetina mõjuva metsa ning puudegruppide vahelduvas rütmis heledasti valgustatud taeva ning värvikamate põllusiiludega,” kirjutab Mare Joonsalu. Voldemar Erm lisab 1959. aastal, et kui tavaliselt peetakse suviseid maastikke igavaks, siis vastu valgust maalimisega saavutab Kits uue efekti.
1940ndate keskpaika kuni isiknäituseni 1946. aastal loetakse Elmar Kitse esimeseks loomeperioodiks. “Neil aastail avaldus selgemalt kunstniku rahutu, ikka uusi lahendusi otsiv loojanatuur,” kirjutab Mare Joonsalu. Ta tunneb elavat huvi valguse ja varju ning atmosfääri edasiandmise vastu, kiitust sai aga ennekõike tänu erksale värvitajule.

 

1913

1935

astus “Pallasesse”. Kits: “Ja siis muidugi, kui ma sinna “Pallasesse” läksin, mulle hakkas [nii] kangesti meeldima, et ma lihtsalt ei mäleta muud, [kui] et ma hommikul vara olin seal esimesena ja õhtul pool kümme vist, kui ei olnud mudelit ega kedagi, ka natüürmorti enam ei näinud joonistada, tulin sealt ära.”

1938

õppereis Helsingisse. Noore mehena unistas Kits reisimisest Lääne-Euroopasse. Võimalust selleks nägi ta kunstniku elukutses (eeskujuks Ants Laikmaa), mis ajendas teda ka astuma „Pallasesse“. Sõja tõttu jäi aga Helsingi tema ainukeseks välisreisiks. Fotol Kits vasakult teine

1939

lõpetas kunstikooli. Abiellus “Pallase” kooli õpilase Linda Mägiga

1940

asus tööle joonistusõpetajana

1950

asus suviti elama Valgemetsa

1972

Elmar Kits