Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge
 
 
 

Maastik roosade põldudega

Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)

On märgitud, et kuna Viljandi ja Viljandi lähedased maastikuvormid olid teistsugused kui Saaremaal, siis muutis nende järgi oma ulatust ka Mägi pintslilöök. Evi Pihlak kirjutab: "Saaremaa-aegne täppetehnika taandub, osalt muutudes laiemaks, hõredamaks, pehmemaks, osalt maad andes pikkadele rütmilistele pintslitõmmetele ja suurematele värvipindadele."
Võrreldes Saaremaa perioodi töödega on perspektiiv tunduvalt madalamal ning kasutada saab ka taeva ja pilve efekte.

 

1878

1891

asus järgmiseks viieks aastaks tööle Tartu puutöökodadesse. Rudolf Paris on kirjutanud 16-aastase Mäe kohta: "Töös on uus õpilane olnud hoolikas ja kaastöölisile meeldejääv oma puhtusearmastuselt. Selle õpipoisi alatisel särkide vahetusel on olnud otse mingi demonstratiivselt erinev joon."

1898

läheb joonistuskursustele

1903

asus vabakuulajana Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus keskendus puunikerdusele ja modelleerimisele. Pidi katkestama õpingud, sest osales 1905. aasta õpilasrahutustes.

1906

veetis suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal. Alustas lähemat tutvust maalikunstiga.

1907

sõitis Pariisi

1908

sõitis Norrasse, kuhu jäi 1910. aastani.

1912

tuli tagasi Eestisse (Tartusse), alustas tööd pedagoogina. Aastatel 1916-1919 pidas omanimelist ateljeestuudiot.

1918

kirjutati alla kunstiühing "Pallase" põhikirjale. Asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Mägi tagareas vasakult teine.

1919

alustab kunstikool “Pallas”. Esimene direktor kuni oma surmani oli Konrad Mägi.

1921

saabub Itaaliasse

1922

sügisel saabus õppetöö ajaks tagasi Tartusse. Mägi ees vasakult kolmas.

1925

Konrad Mägi