Lõuna-Eesti maastik
Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)
Martin Taevere on meenutanud: "Kui ma vahel avaldasin kahtlust tema haig. olekusse, siis ta pahanes. Kuis võis ta haige olla, kui rännakuil ja motiivide jahil oli raske temaga samu pidada. Kasvult oli ta lühike. Keha võrdlemisi pikk. Jalad lühikesed, kuid käies võttis ta haruldaselt pikad sammud, nii et võiks ütelda, et Mägil käies istekoht puudutas maad! Matka hoos unustas ta ka oma hädisuse. Matkal värvikast rippus üle õla rihma otsas seljas. Paelus teda maastikus motiiv või värvide harmoonia – kohe peatus, istus maha ja kiire vehkimine hakkas peale. Söega joonis, mis harilikult oli võimalikult lihtne. Värvide ladumine küll ühe küll teise pintsliga sündis ime kiirelt. Küll saivad puud, taevas, maa ja vesi värvilise löögi näkku. Iga värvi plarakas näis aga istuvat ikka omal kohal ja rõõmsas ühenduses naabriga. Nii kattis ta terve joonise hoogsate löökidega. Siis pintslid hakkasid liikuma aeglasemalt – ta jõudis üksikasjade juurde. Pealtvaatamine teda ei seganud. Ta nagu ei pannud sind tähele.
Oma tööde üle ta ei armastanud palju rääkida. Ainult nii palju vahel tähendas, et kui mõni asi sellele eesti rahvale ei meeldi, siis tulevat seda teost lugeda õnnestunuks. Nii tema ise kui ka tema looming olevat internatsionaalne: Pariisis peetud teda prantslaseks, Rootsis rootslaseks ja Itaalias polevat teda välismaalaseks peetud."
