Võrguühenduse viga

Proovi uuesti Sulge

Itaalia maastik. Rooma

Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)

1922-1923
Õli/lõuend
85 x 91 cm

"On niisugune tundmus nagu oleks üle hulga aastate koju jõudnud. Kuigi praegu siin väga ebamugav elada on, siiski tundmus suurepäraline ja tahtmine elada ja midagi veel ära teha – siin tunnen elul mõtet olema," kirjutab Konrad Mägi, kui ta 1921. aasta lõpul Itaaliasse jõuab. Eestis elades oli ta pidevalt igatsenud võimaluse järele minna välismaale ja see oli nüüd lõpuks teostunud. Eraldi tuleb märkida, et Mägile meeldisid sooja kliimaga paigad (eriliselt unistas ta Hispaaniast).
Rooma jõudis Mägi 1921. aasta jõulude ajal ja ta jääb sinna märtsi alguseni. "Minu natuuris on ikka... väga palju lõunamaalast. Kõik see terve Rooma on niisugune, et ta iga päevaga huvitavam paistab," kirjutab Mägi vahetult pärast Rooma jõudmist. Linn vaimustas teda mh ka arhitektuurilise mitmekesisusega ning rahvarohkusega.

Itaalia maastik. Rooma

Maal "Itaalia maastik. Rooma" on formaadilt üks suuremaid selle perioodi teoseid. Lõuendilt on näha vormide muutumist nurgeliseks ning koloriidis ilmneb eriline intensiivsus. Selles on tajutav Konrad Mäe loomus ja elulugu – puunikerdajana alustanud kunstiõpilasest oli saanud maailmatasemel kunstnik.
Töö puhul tasub tähele panna kompositsiooni ülesehitust. Mägi on keskmesse asetanud templilaadse ehitise, kuhu suunduvad daamid nii oma kaaslaste kui lastega. Seda ümbritsevad raamina purskkaev, kõrguvad hooned, puud ja põõsad ning skulptuur. Sel moel on ta justkui võtnud kokku linna olemuse, koondades ühte vaatesse iseloomulikud detailid.

Liiguta sõrmega pilti ja näed lisadetaile

Saaremaa motiiv

Saaremaa. Etüüd

Maastik roosade põldudega

Itaalia maastik. Rooma

Talvine agul

Itaalia maastik. Rooma

Konrad Mägi (01.11.1878-15.08.1925)

Rooma meeldis Mägile väga. On väidetud, et kui ta varem pidas maailma kõige huvitavamaks linnaks Pariisi, siis nüüd Roomat. Kui ta 1922. aasta suvel taas korraks Roomas peatub ja tema tervis halveneb, kirjutab ta:"Olen kaks nädalat võimata haige. Kõik elamise himu on ka nii otsas kui ammu ei ole olnud... Kelner küsis minult, kui ta mulle soovitanud oli voodi minna, et võib olla on mul idee Roomas ära surra ja kui talle vastasin et ja, siis mees kohe palus teda meeles pidada – s.o. talle midagi pärandada."
Ent kuigi ta oli tervisega kimpus, teeb ta Roomas ridamisi akvarelle ning õlimaale linnavaadetega, sest "siis tuli mul häkitselt niisugune mõte, et "siit maalt ma ära üldse ei lähe!""

1878

1891

asus järgmiseks viieks aastaks tööle Tartu puutöökodadesse. Rudolf Paris on kirjutanud 16-aastase Mäe kohta: "Töös on uus õpilane olnud hoolikas ja kaastöölisile meeldejääv oma puhtusearmastuselt. Selle õpipoisi alatisel särkide vahetusel on olnud otse mingi demonstratiivselt erinev joon."

1898

läheb joonistuskursustele

1903

asus vabakuulajana Peterburi Stieglitzi kunsttööstuskooli, kus keskendus puunikerdusele ja modelleerimisele. Pidi katkestama õpingud, sest osales 1905. aasta õpilasrahutustes.

1906

veetis suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga Ahvenamaal. Alustas lähemat tutvust maalikunstiga.

1907

sõitis Pariisi

1908

sõitis Norrasse, kuhu jäi 1910. aastani.

1912

tuli tagasi Eestisse (Tartusse), alustas tööd pedagoogina. Aastatel 1916-1919 pidas omanimelist ateljeestuudiot.

1918

kirjutati alla kunstiühing "Pallase" põhikirjale. Asutajad olid Konrad Mägi, Aleksander Tassa ja Friedebert Tuglas. Mägi tagareas vasakult teine.

1919

alustab kunstikool “Pallas”. Esimene direktor kuni oma surmani oli Konrad Mägi.

1921

saabub Itaaliasse

1922

sügisel saabus õppetöö ajaks tagasi Tartusse. Mägi ees vasakult kolmas.