Notre Dame de Paris
Aleksander Vardi (04.09.1901-18.06.1983)
Pariis oli väga paljude Eesti kunstnike jaoks õpingu-, elamis- ja töökoht. Kui sinna juba mindi, siis reeglina mitte nädalateks, vaid kuudeks ja aastateks. Pariisis viibisid erinevatel aegadel mh Konrad Mägi, Nikolai Triik, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Erik Obermann, Eduard Wiiralt, Aleksander Vardi, Karl Pärismägi, Jaan Grünberg, Ado Vabbe jpt. Neid tõmbasid prantsuse kunsti mõjud ja eeskujud, aga ka linn ise oma erilise boheemlik-poeetilise atmosfääriga. Muide, Vardi meenutab, kuidas ta enne Pariisi sõitu kuulas Aleksander Tassa muljeid. "Tassa rääkis ja rääkis, oli omamoodi fantasöör... Saime värvika pildi, mis meid ootab ja mida Pariis kunstnikule tähendab. Tassa pidas oma vaimustuses ainult neid kunstnikeks, kes Pariisis olid käinud või olid vähemalt sinna minemas..."
Kersti Koll on kirjutanud: "1930. aastate teisel poolel, eriti pärast teistkordset Pariisis viibimist, kujunes Aleksander Vardi eesti kunsti tollase olulise stiilidominandi – Pariisi koolkonna arenguga ajalises kaasvõnkes oleva hilisimpressionismi silmapaistvaks esindajaks. Tema isikupärase visuaalse keele aluseks oli peenelt nüansseeritud koloriiditaju, varjundirikas valguse- ja fraktuurikäsitlus ning meeltega kogetu vahendamise elegantne siirus. 1930ndate teine pool ja 1940ndate algus kujunesid Aleksander Vardi loomingus üheks kütkestavamaks kõrghetkeks."