1878

1928-1930
Õli, lõuend
74 x 90 cm
Aguleid on Eesti kunstiajaloos palju maalitud. Eriti 30ndatel kasutati seda žanri mh sotsiaalse kriitika tegemiseks. Andrei Jegorov ei ole kriitiline, vaid romantiline. Tema eesmärgiks on püüda tabada eriomast aguliatmosfääri: puumajad, madalad aiad. On oletatud, et käesolev töö on valminud Kalamaja motiividel. Talve ning lume kujutamine oli Jegorovi loomingus sage teema.
Kui kunstnik saabus pärast pikka eemalolekut Eestisse tagasi, oli tema looming tugevalt kantud lapsepõlvemälestustest ja nostalgiast. Nii on ka maal kujutluslaadilt realistlik, kuid meeleolult pigem idülliline. Maali mõjusus seisneb eelkõige kunstniku värvimeeles: julgelt on vastandatud sinised külmad varjud sooja õhtupäikesega. Koloriidiga on kunstnik rõhutanud kõrvaliste linnatänavate ja õuepealsete salapärast romantikat.
Andrei Jegorov oli sündinud küll Eestis, kuid elas alates 1887. aastast Peterburis ning saabus Eestisse tagasi alles 1920ndate alguses, mil kunstnik oli juba üle 40-aastane. Peterburi oli ta läinud seetõttu, et seal asus spetsiaalne kurttummade kool – Jegorov oli nimel kurt. Kooli juhtkond oli vaimustatud Jegorovi andest ning tasus kulud, et noormees saaks edasi õppida joonistuskoolis. Hiljem pääses Jegorov ka Peterburi Keiserlikku Kunstide Akadeemiasse (200st soovijast võeti vastu 24). Hiljem töötas ta Venemaal, maalis linna- ja külavaateid, ning osales vabatahtlikuna sõjas, kuni saabus koos perega 1921. aastal Eestisse. Ta osales aktiivselt näitustel.